jms.), vööde ja rõivaste osad. Noorem rauaaeg Noorem rauaaeg jagatakse kaheks alaperioodiks, viikingiajaks (8001050) ja hilisrauaajaks (10501200/1250). Noorema rauaaja muististest on kõige esinduslikumad linnused ja asulad. LEIUD: savinõud, kirved, noad, noatuped ja nende osad, sirbid ja vikatid, naasklid, adraterad, tulusrauad, pintsetid, kalastusvahendid, metallivaluvahendid, sepatööriistad, käärid ja õmblusnõelad, kaalud ja kaaluvihid, lukud ja võtmed, ratsavarustus, kammid, odaotsad, nooleotsad, mõõgad, mõõgatupe osad, võitlusnoad, kilpide osad, rõngasrüüde fragmendid, ehtenõelad, sõled, kaelavõrud, käevõrud, sõrmused, oimurõngad, kaelakeede osad, vööosad, rõivaste osad Keskaeg Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Uusaeg
laiema keskosaga. Esineb ristjoontest ornamenti. Rahvasterännuajal jätkus juba rooma rauaaja lõpul levinud pikiharjaliste otsaplaatidega spiraalsõrmuste kasutamine. Vähem, peamiselt rahvasterännuaja algul, esineb lahtiste otstega sõrmuseid. Need on suhteliselt laiad, paelja ristlõikega ning mõnikord ornamenditud rist- ja põikjoontega. 3 RATSAVARUSTUS SÕLED Sõled on tarandkalmete leiuainese väga arvukas ehteliik, milles on rohkesti erinevaid tüüpe. Rooma rauaaja algupoolel levisid baltipärased pahksõled. Viimastest kujunesid kohapealsed kärbisõled, mis on eriti iseloomulikud Kagu-Eestile. Neil on teljetoru, hiljem liistu või pulga küljes üks kuni kolm kitsast, mõnikord nuppudega lõppevat oksa. Esineb ornamenti ning tina- ja hõbekatet. Kärbissõled võivad olla ka profileeritud
ja kanasöödale, et rebu värvi intensiivistada Tehnoloogilised lisandid Kasutatud kirjandust natuke · https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6%C3%B6dalisandid · http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1477981673738&uri=CELEX:32003R1831 · http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootade%20moodul/sdalisandid.html · http://www.balticagro.ee/piimaveistele/energiasoodad/propuleenglukool · Olav Kärdi ettekanne · http://rebalatallid.com/et/ratsavarustus-2/hobusele/soodalisandid-ja-vitamiinid/ · http://eggersmanneesti.blogspot.com.ee/2016_10_01_archive.html · http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/rafineerimata-glutserool-sobib-lupsilehmadele-soodalisandiks?id=68941611 · https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/piimaveised/infop_piirk2012_kask.pdf · https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/piimaveised/il_vasika_k6ht.pdf · http://www.kestvusratsutamine.ee/wordpress/wp-content/uploads/2014/03/oh-august-2010.pdf
väeosas. Ja teie?» «Mina olen lord Winter, parun Sheffield.» «Hästi, olen teie teenistuses, härra parun,» ütles d'Artagnan, «kuigi teie nimesid on väga raske meeles pidada.» Ja kannustades hobust, ajas ta selle galoppi ning suundus Pariisi teele. Nagu tal oli harjumuseks taolistel juhtudel, läks d'Artagnan otse Athose juurde. Ta nägi Athost diivanil lamamas, kus ta ootas, nagu oli ise öelnud, et tema ratsavarustus tuleks ja leiaks ta sealt. 344 D'Artagnan jutustas Athosele kõigest, mis oli juhtunud, välja arvatud härra de Wardes'i kirjast. Athos oli vaimustatud, kui kuulis, et läheb inglase vastu võitlema. Oleme juba rääkinud, et see oli tema unistuseks. Silmapilk saadeti teenrid Porthost ja Aramist otsima ja teatati neile olukorrast. Porthos tõmbas oma mõõga tupest ja hakkas vastu seina vehklema, aeg-ajalt taganedes ja kummardades nagu tantsija