Talupoegade kategooriad adratalupoeg talupoeg, kelle maa suuruseks oli üks adramaa = 1 adraga haritav maa, st külvi pind oli 10ha, isandale andamid ja teotöö üksjalg tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid ise oma väikese talu, väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas vabatalupoeg talupoeg, kes tasus koormisi rahas ja ei käinud teotööl maavaba talupoeg talupoeg, kes omas talu, ratsateenistuskohustus, olid isiklikult vabad, vabastatud koormistest, pidid ise oma maad harima, neil polnud sõltuvaid talupoegi Vabadikud maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all Träälid ehk orjad(sõjavangid, võlgnikud) Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Linna said maaisanda käest linnaõiguse
vabadused – oli kehtestatud pärisorjus Kõigi talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund polnud siiski ühesugune. Talupoegade kategooriad: ● adratalupojad - normaaltalu suuruseks oli üks adramaa, st külvipind oli 8–12 ha ● üksjalad – väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas ● vabatalupojad – maksid raharenti ja olid teotööst vabad ● maavabad – omasid talu läänikirja alusel, ratsateenistuskohustus 9 ● sulased ja teenijatüdrukud – suuremates taludes (adrataludes) vajati palgatööjõudu Kaotus muistses vabadusvõitluses ning allutatus võõrvõimudele ei vähendanud eestlaste igatsust taastada muistne iseseisvus. Eestlased korraldasid võõrvõimude vastu pidevaid vastuhakke, mille puhkemisele aitas kaasa ka koormiste pidev kasv ja õiguste vähendamine.
o Peavad tegema teotööd. o Neid oli kõige rohkem. o Kasutasid oma suures majapidamises sulaseid ja teenijaid, kes elasid nende juures. · Üksjalad o Adratalupoegade noormead pojad, kes isakoju ei mahtnud ning asutasid seetõttu oma väikse talu o Väiksemad koormised- pidid ühe päeva tegema mõisa põllul tööd · Vabatalupojad o Teotööst vaba o Maksid raharenti · Maavabad o Omasid talu läänikirja alusel o Ratsateenistuskohustus o Vallutusperioodi ülikute järeltulijad o Olid isiklikult vabad Küla alumine kiht · Vabadikud: palgatööst elatuvad talupojad · Sulased ja teenijad: olid peremehe eestkoste all, müüsid tööjõudu pikemaks ajaks LINNAÕIGUSED · Linnad ei olnud maaisanda võimu all · Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks · Kohustused: o osavõtt linna kaitses
kümniseks maksti peaaegu ¼ saagist raharendi osa kasvas (eriti 16. sajandi algusest) kujunesid erinevad talupoegade kategooriad: kõige valdavam: adratalupojad; normaaltalu suuruseks oli üks adramaa, st külvipind oli 8 12 ha üksjalad väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas vabatalupojad maksid raharenti ja olid teotööst vabad maavabad omasid talu läänikirja alusel, ratsateenistuskohustus Sunnismaisuse kujunemine: koormiste tõustes hakkasid talupojad põgenema, selle vältimiseks sõlmiti lepped pagenute välja andmiseks 15. sajandil tekkis põhimõte "mees või võlg" 1458. a sõlmisid Tartu piiskopkonna vasallid pagenud talupoegade väljaandmise lepingu, järgmiseks sõlmis orduala ja siis nad omavahel põgenenud talupoegade jälitamiseks seati sisse adra e haagikohtunikud 1507
annaabi.ee 
