............................................................................................... 5 1. RATSASPORT................................................................................................................... 6 1.1. Ajalugu............................................................................................................................ 7 1.2 Ratsaspordi areng Eestisse............................................................................................... 9 1.4 Ratsaspordialad...............................................................................................................11 1.4.1 Takistussõit.................................................................................................................. 11 1.4.2 Koolisõit...................................................................................................................... 13 1.4.3 Kolmevõistlus...........................................................................................
Juhendaja: lektor Marko Kass Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis................................................3 1.1. Ratsaspordi olemus...................................................................................... 3 1.2. Populaarsemad ratsaspordialad...................................................................4 1.2.1. Takistussõit............................................................................................. 4 1.2.2. Koolisõit.................................................................................................. 5 1.2.3. Kolmevõistlus......................................................................................... 6 1.2.4. Kestvusratsutamine...................................
Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaera. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: · Ratsahobused/Sporthobused · Traavlid · Raskeveohobused · Ratsaponid Hobused jagatakse oma ainevahetuse kiiruselt veel: · Kuumaverelised · Külmaverelised · Soojaverelised Tuntumad ratsaspordialad on takistussõit, kolmevõistlus, polo, koolisõit, kestvusratsutamine, galopi võidujooks, traavivõidusõit ja ratsajaht. Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega. Hobuseid kasutatakse ka liikumispuuetega inimeste aitamiseks. Hobuse liikumine sarnaneb inimese omale. Inimese puusad liiguvad hobusega ühes rütmis.
Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: Ratsahobused/Sporthobused, raskeveohobused, Traavlid, ratsaponid Hobused jagatakse oma ainevahetuse kiiruselt veel: Kuumaverelisteks, külmaverelisteks, soojaverelisteks. Täielikult täisverelistes loetakse kahte hobuse tõgu: Inglise täisvereline ratsahobune, Araabia täisvereline ratsahobune Ratsaspordialad: Takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit, rännak ehk kestvusratsutamine, galopi võidujooks, voltizeerimine Traavivõidusõit Polo Ratsajaht. Hobune oma paljude liikidega, nagu me neid tänapäeval tunneme, on lõpmatul pika evolutsiooni tulemus. Vanim teadaolev honuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja selle turja kõrgus oli 25-45 cm. Selle hobuse esijalad olid nelja varbaga, tagajalgadel aga oli ainult kolm varvast. Aja jooksul arenes see hobune klimaatiliste
annaabi.ee 
