Pliit on ehitatud kaselehtedest vanikutega; põrandale on puistatud kadakaokkaid. Lauaotsal suur jaapani vürtsi purk õitsvate sirelitega. Jääkapp, laud nõudega, nõudepesuvann. Ukse kohal suur vanaaegne kõlisti, uksest vasakul kõnetoru. Kristin seisab pliidi juures ja praeb midagi pannil; tal on hele puuvillane kleit seljas ja köögipõll ees; siseneb livrees Jean, hoides käes paari kõrgeid kannustega ratsasaapaid, mille ta nähtavas kohas põrandale maha paneb. Arutavad, et miks Preili Julie koju jäi, kui tema isa sugulastele külla sõitis. Kristin on algus Jeani vastu tõre. Jean moosib teda ning varsti tütarlaps uurib, et kas mees teda jaaniõhtu puhul ikka tantsule viib. Preili Julie astub sisse. Käsib Jeanil marss temaga tantsima minna. Jean arvab, et kuk nad tantsima läheksid, jätaksid nad rahvale paarikese mulje. Julie seda ei arva, nii et. Jean ulatab oma käsivarre ja viib preilie välja.
ja 18. sajandil osaliselt ka kingi. ( Kaarma & Voolmaa 1981, 109). Naiste kingad olid igal pool kinnise ninaga, siit ka nimetus ummiskingad. 12 Saapad Pastlaid hakati hiljemalt 18.sajandist alates asendama kingadega, mehed ka säärsaabastega. Saaremaal mehed kandsid lühema säärega saapaid, Tallinna lähedal Jõelähtme kihelkonnas aga uhkemad mehed kandsid poolde säärde ulatuvaid nn. ratsasaapaid.. Säärsaapad muutusid pikapeale meeste ihaldatud pidulikuks jalavarjuks, mida kanti rohkesti ka linna tüüpi ülikondadega. Alates 19.sajandi II veerandist hakkasid Suure-Jaani mehed püha- ja pidupäeviti üha enam kandma pikkade säärtega saapaid ja pastlad jäid sajandi teisel poolel juba põhiliselt tööjalanõudeks. saapad, naiste (ERM A 640:59//ab) 13 Saapad, ERM 8341/1-2
on plätudes punasele vaibale ilmumine normaalne. Sandaalide kandjad on tõestanud, et ilus ja seksikas saab olla ka ilma kontsata. Sandaal laiendab oma positsiooni üle maailma. (Ratas. 2011: 65-67) Pilt: http://www.staceymrobertson.com/personal/graduation-from-shoes-to-speeches/ 1 MEHED JA KONTSAD Aastal 1598 läksid kaks inglasest venda Pärsia armeesse. Tagasi tulles kandsid Anthony ja Robert kontsadega ratsasaapaid. Sellest sai silmapilk moehullus. Kontsad muutsid ratsutamise lihtsamaks, kuid kaitsesid ka aadlike peeneid rõivaid tolmu ja muda eest. Päikesekuningas Louis XIV lubas punaste kontsadega kingi kanda ainult aristokraatidel. Prantsusmaa hakkas sellest ajast paele moodi dikteerima, tehes seda siiani. Kui naiste kingad olid peened ja graatsilised, siis meeste omad olid kandilised ja robustsed. Alates 1730. aastatest kadusid kingad meeste jalanõude seast. 19.sajandil võtsid kontsad kasutusele
Tartus. Härra oli oma naisest 11 aastat vanem. Oli lühike ja paksuke, terava kikkhabemega ning võrreldes oma väga liikuva ja ühiskondlikult aktiivse prouaga jäi viimasele üsna varju. Härra rääkis vähe, aga targalt ja teravmeelselt. Oma nooruses oli ta palju reisinud. Tal olid kunsti- ja kirjanduslikud huvid. Alexander oli väga hea arvutaja ja finantsist. Sel ajal, kui proua Tartus oli, elas härra enamasti üksinda, Suure-Kõpus. Ta kandis elegantseid ratsasaapaid, mis teda suhteliselt ümmarguse figuuri tõttu kummaliseks tegid. Naljakas oli teda kujutada pikka piipu tossutamas. See mõjus tema keha pikkuse juures koomiliselt. Ise paksuke, ümmargune ja lühike, piibud aga hiigelsuured. Tal jätkus neid piipusid igas mõõdus. Kammerteener ja härra parem käsi Heinrich Faktorum, kes oli ka omamoodi veidrik, pidi neid piipe puhastama, korras hoidma ning toppima ja vastavalt vajadusele läitma