kongreetse asja - võnkesageduse või mõningate geomeetrilise kujundite valemite teadmisi, aga see kõik ei ole päris see tarkus, mis on eluks kasulik. Vahepeal on küll selline tunne, et me ei õpi mitte elu, vaid kooli tarbeks. Meilt lihtsalt nõutakse nii palju. Puhtfüüsiliselt ei ole võimalik õppida aint viitele, eriti kui tahta seltskondlik olla (väljas käia) ning trenni teha. Hinded ei näita õpilase tegelikke teadmisi ja oskusi. Alois Podhajsky, kes oli Hispaania Ratsakooli direktor, on öelnud: ''On olemas head õpetajad, kes on meile eeskujudeks ja keda püüame kogu oma elu järgida, ning on halvad õpetajad, keda meile eriti ei meeldi meenutada. Õppida võime aga mõlematelt.'' Mida rohkem erinevaid asju inimene õpib, seda huvitavam ta on ja seda paremini oskab erinevatel teemadel kaasa rääkida. Isegi kui koolis polnud parimate seas ja ei püüdnudki igas tunnis endale kõike meelde jätta. Hinded näitavad vaid
karika ja maoga) ning Panakeia (kaitses ravi ravimitega). Avicenna (Ibn-Sina) (keskaeg, Araabia kalifaat) 980-1037.a. Idamaade tuntuim arst. Sündis Kesk-Aasias. Kirjutas viieköitelise teose ,,Arstiteaduse kaanon". XII saj tõlgiti ladina keelde, anti välja üle 30 korra. Behring, E.v. (uusaeg, XIX saj) koos Kitasatoga valmistas 19.saj lõpul esimese seerumi difteeria vastu. Bourgelat, C. (uusaeg, XVIII saj) 1712-1779.a. Oli jurist -> läks sõjaväkke -> töötas tallmeistrina -> oli ratsakooli direktor -> andis välja raamatu -> lõi Lyoni kooli 1762 -> lõi Alfort'i kooli 1765. Kooli pidi looma, sest veiste katk möllas, hobused sõjaväes haigestusid + sõjakool, mis tõstis hobusearstimise prestiizi. Sai tutvuste kaudu rahad, rajas koolid. Brauell, F. (uusaeg, XIX ja XX saj algus) 1807-1882.a. üks mikrobioloogia rajajaid. Leidis verest siberi katku kepikesed. Tegutses Tartus. Uuris kabja ehitust ja kasvu, suguelundite lihaseid.
Kõik neli jäset peavad olema nähtavad. Esitaja taganeb kaadrist, et ei jääks pildile. Kolmas inimene äratab hobuse tähelepanu, et hobune keeraks 20- 30 kraadi oma pead fotograafi poole. Alüüriks nimetatakse hobuse liikumisviisi. Need jagunevad kaheks Loomulikud allüürid ehk looduslikud allüürid ei pea õpetama hobusele, ta teeb neid loomulikult. Nt saam, traav, küliskäik, galopp, hüpe Kunstlikud allüürid neid peab õpetama. Passaaz, piruett, hispaania kõrgema ratsakooli elemendid. Igal allüüril on oma pikkus ja sagedus. Sagedus, mis on allüüri sammude arv ühes minutis. Pikkus on traavisammupikkus, galopisammu pikkus, hüppe pikkus. Samm inglise keeles pace MITTE STEP. Liikumistsükkel periood mille vältel hobune viib edasi kindlas järjekorras kõik neli jäset. Liikumisel on aktiivne osa, kui hobune toetab jalaga vastu maad. Kaks faasi: toetusfaas ja lennufaas. Sammu pikkus on tähtsam kui sammu sagedus, nii sammumisel kui teiste allüüride puhul.
ega ratsastaja. Harrastaja pole osalenud viimase 5 aasta jooksul kõrgemal tasemel kui harrastussportlasele lubatud. Harrastajal on saavutussportlasega võrreldes raskem saavutada õiget tunnet hobuse seljas, kuna üldjuhul on harrastajateks inimesed, kes käivad ratsutamas vabal töövälisel ajal mõned korrad nädalas (4-5 korda) ning sageli jagades mõne teise ratsanikuga ühte ja sama hobust (Kiilo, 2013). Tihtipeale sõidetakse üldse ratsakooli hobusega, kes on mitme ratsaniku sõita. Samas on paljudel harrastajatel oma hobune, kes vajab pühendumist ratsutamisele sest hobune vajab palju vaeva ja jaksu töö kõrvalt tegelemiseks. Iga tõelise ratsutamisfänni ja hobusesõbra suurimaks unistuseks on oma hobuse soetamine. Hobuseomanikuks olemine tähendab aga suurt vastutust ning sobiva ratsutamispartneri leidmine nõuab palju tarkust ja hoolikat kaalumist (Jänes, 2009). Alates 2013
annaabi.ee 
