võrdsus. Kes siis peab neid võrdseid võimalusi tagama? Eesti Vabariigi Põhiseaduses on olemas võrdse kohtlemise säte. Inimeste õiguste ja vabaduste tagamine on Põhiseaduse kohaselt seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus . Mitmetes riikides on vastu võetud erinevaid seadusi, et soodustada võrdsete võimaluste tekkimist kuni kirvemeetodiga võrdse olukorra tekitamiseni kvootide kasutuselevõtu läbi. Samas on paljud riigid inimõiguste lepinguid ratifitseerides teinud reservatsioone, et teatud õigused nende riikide elanikele ei laiene (religioonist tulenevad jm põhjused). Eestis õnneks on senini päris mõistlikult toimitud mõlemal suunal. Seega on vastutus suures osas riigi õlgadel. Samas ilmselgelt saab ka iga kodanik ise midagi ära teha. Peamiselt sellega, et jätab kaaskodaniku diskrimineerimata. Võrdsete võimaluste võimaldamise vastand on ongi diskrimineerimine. Diskrimineerimine on paraku ühiskonda juba oma olemuselt sisse kodeeritud.
.., ühinemist pole kirjas? PS annab ratifitseerimisele ka ühinemise tähenduse. Ühinema kui ratifitseerimine on möödas, siis saab ühineda. Eesti ühines paljudega konventsioonidega, sest allakirjutama ei saanud minna, kuna siis olime NL-is. mõlemad on meetodid, millega riik kinnitab RV lepingu kohustuslikkust enda suhtes. Www.itlos.org international Tribunal for the law of the sea proceadings list of cases Konventsioon ART 287 p 1 1. Konventsiooni alla kirjutades, ratifitseerides või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda võib osalisriik kirjalikult teatada, et ta valib konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise vaidluse menetlemiseks ühe või mitu järgmistest instantsidest: a) VI lisa alusel loodud Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus; b) Rahvusvaheline Kohus; c) VII lisa alusel loodud vahekohus; d) VIII lisa alusel selles lisas nimetatud vaidluste lahendamiseks loodud erivahekohus.
hoopiski laste haigestumine. 1 Tiina Raitviir "Naised poliitilises juhtimises" ettekanne ümarlaual "Soolise võrdõiguslikkuse probleemid ja nende võimalikud lahendused seadusloomes" (2002) 2 samas 39 Sellise seaduse vastuvõtmine vajalik mitmes mõttes. Esiteks muidugi probleemi enda lahendamise eesmärk. Teiseks on Eesti riik ratifitseerides pea kõik peamised rahvusvahelised aktid, mis keelustavad soolise diskrimineerimise3, võtnud kohustusi rahvusvaheliste organisatsioonide ees. Need kohustused tuleb täita. Põhiseduse § 12, mis keelustab diskrimineerimise soo alusel on küll juba olemas, samuti on olemas mõningad paragrahvid Töölepinguseaduses ja Palgaseaduses, kuid neid peetakse ebapiisavaks eksisteeriva ebavõrdususe kaotamiseks4.Seaduse peamiseks eesmärgiks
aktita. Seda nimetatakse akti inkorporeerimiseks seadusandliku aktiga. Probleem tekib, kui parlament annab pärast lepingu kehtivust lubavat akti, mis keelab sama lepingu kehtivuse. Mandri-euroopa riikides osaleb seadusandja rahvusvahelise lepingu ratifitseerimisel selliselt, et ratifitseerimine väljendub seadusandliku aktina ja leping jõustub samaaegselt nii rahvusvahelises õiguses kui siseriiklikus õiguses. Eestis sõlmitakse välisleping: sellele alla kirjutades, lepingut ratifitseerides, heaks kiites, sellega ühinedes või muul lepingus ettenähtud viisil. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 kohaselt: Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud: 1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist; 3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega; 4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi; 5) milles ratifitseerimine
Tähtsaim on põhimõte, et iga laps on väärtus. LÕKi ratifitseerinud riigil on kohustus tagada igale oma jurisdiktsiooni all viibivale lapsele riigi majanduslikke võimalusi arvestades maksimaalsel võimalikul määral konventsioonis sätestatud õigused, kusjuures riigi tegevus peaks keskenduma mitte konventsioonis toodud õiguste ümberloetlemisele, vaid nende õiguste rakendamisele (Aru 2013). Riik võtab konventsiooni ratifitseerides endale kohustuse seda reaalselt ellu viia, seades esikohale lapse ja tema pere huvid, vajadused ja heaolu ning tagades kõigile Eestis elavatele lastele võrdsed õigused ja võimalused (Sotsiaalministeerium 2011). Selleks, et toetada liikmesriike LÕKis nimetatud printsiipide elluviimisel, on Euroopa Komisjon koostanud mitmeid juhiseid ning poliitikasoovitusi. Lisaks jagatakse informatsiooni, et tõsta teadlikkust ning pööratakse tähelepanu monitooringule (EC 2012). LÕK
annaabi.ee 
