verfassunggebenden Nationalversammlung trat die Weimarer Verfassung am 11. August 1919 in Kraft. Die Hypothek der Reparationszahlungen belastete von Beginn an das politische Klima der jungen Republik. Die von rechtsextremen Kräften verbreitete Dolchstoßlegende führte zu politischen Morden und Putschversuchen, von denen die wichtigsten der Kapp-Putsch 1920 und der Hitler-Ludendorff-Putsch 1923 waren. Wichtige Vertreter der demokratischen Kräfte wie Matthias Erzberger und Walther Rathenau wurden von nationalistischen Attentätern ermordet. Der erste Reichskanzler Philipp Scheidemann überlebte einen Anschlag nur knapp. Andererseits gab es mehrere Aufstände von Kommunisten, wie den Ruhraufstand 1920, die Märzkämpfe in Mitteldeutschland 1921 und den Hamburger Aufstand 1923. In den kurzen ,,goldenen Zwanzigern" blühte die Kultur und ab 1924 auch die Konjunktur auf und das mittlerweile über vier Millionen Einwohner zählende Berlin
ära vajuta jõuga triikrauale ega tõsta seda asjatult õpi kasutama triikimisel mõlemat kätt triigi kortsud välja raua teravama otsaga, teise käega venita riiet väljaveninud kohti, kokkutõmbunud õmblusi ja topeltkohti proovi parandada läbi niiske triikimislapi 26 Kodumasinate ajalugu 1881 elektripirn. Emil Rathenau rajab oma firma Berliinis. 1887 Sama firma nimeks saab Allemeine Electrigitätsgesellschaft (AEG) 1896 AEG hinnakirjas 80 erinevat kodumasinat nõudepesumasinad ja külmikud on ühed vanimad toidumajapidamises kasutatavad masinad elektrimootori kasutusele võtmine oli suureks sammuks masinate arengus varasemad materjalid olid rasked ja ebamugavad, mootorid kohmakalt suured masinate tööpõhimõtted ei ole aja jooksul palju muutunud, lisandunutest võiks mainida
raskerelvastust olla ei tohtinud, laevastiku suurus kahandati miinimumini, sõjalennukeid omada ei tohtinud ja kindralstaap likvideeriti. See oli alandus. Weimari vabariik pidi olema sõjaliselt nõrk ja poliitilises isolatsioonis. Rahvasteliitu Saksamaad esialgu ei lubatud. Saksamaa pidi olema paaria, kõrvalejäetu, ilma liitlasteta maa. Kuid aprillis 1922 Euroopa finantsküsimuste arutamiseks kokku kutsutud Genova konverentsi raames sõlmis Saksa välisminister Walther Rathenau NSV Liiduga 5 Rapallo lepingu, millega loobuti territoriaalsetest ja finantsilistest nõudmistest üksteise suhtes ning sõlmiti diplomaatilised suhted. NSVL oli samuti jäänud isolatsiooni ning seega olid koostööst huvitatud mõlemad osapooled. Kuna Saksamaale oli tehtud piiiranguid ka sõjaväe treenimise osas, siis lepiti peagi kokku, et saksa sõjaväelasi hakatakse treenima NSV Liidu
· 1.12.1924 kommunistlik mäss Tallinnas (viimane Kominterni mässukatse). Natsionalistlikud jõud Saksmaal · Saksamaal oli palju vägesid jäänud idaaladele, millega liitusid paramilitaarsed üksused Rauddiviis/Landeswehr üks neist. · Juba märtsis 1920 katse Weimari vabariik kukutada (nn. Kapi puts). · 1919-1921 peeti Sileesias maha kolm ülestõusu Poolaga ühinemiseks, mis suruti maha · 1921 mõrvati minister Matthias Erzberger ja 1922 välisminister Walter Rathenau · Vabakorpuslased ühinesid ka natsionaalsotsialistidega 9.11.1923 nn. Müncheni õlleputsi ajal. Rapallo leping · 1922 hakati Lääneriikide poolt tunnustama Nõukogude Venemaad. Lootus saada kätte vanad võlad. Majanduskonverents Genuas. · Aprillis 1922 sõlmiti Itaalias, Rapallos lepingud Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Loobuti vastastikku territoriaalsetest ja rahalistest nõudmistest ja otsustati sisse seada kaubandussuhted
(moodne suurlinn) Berliin, oli ka Preisimaa pealinn. Preisimaal on alati pandus suurt rõhku riigitruudusele. Nt Preisimaal loodi vabariigile lojaalne politsei (riigitruuduse traditsioon ja sotsiaaldemokraatide mõju). Berliini vallutus õnnestus natsidel alles 1930'te alguses (majanduskriisi tingimustes). Parema ja vasaku tiiva rahulolematus vabariigi vastu väljendus poliitilistes mõrvades. 1919-1922 pandi toime 376 poliitilist mõrva. Mõrvati muuhulgas M. Erzberger ja W.Rathenau. Kohtunike leebus paremäärmuslaste suhtes. Poliitiline vägivald = uus asi Saksamaal. Tulemuseks permanentne parlamentarismi kriis 1930'te alguses. Vabariigi loomine (1919a veebruar) Asutav kogu (rahvuskogu) kogunes kõrvalises Weimaris, kuna kardeti rahutusi, sealt ka nimi. Saksamaast sai demokraatlik, parlamentaarne vabariik (varem oli küll demokraatia, aga puudus parlamentarism). Kehtestati ühine ja ühetaoline (20 eluaastast alates) hääleõigus nii meestele kui naistele