/ rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) 11.Rajav/ Kelleni?Milleni? / rattani ( ainsus ) ratasteni ( mitmus ) 12.Olev/ Kellena? Millena? / rattana ( ainsus ) ratastena ( mitmus ) 13.Ilmaütlev/ Kelleta? Milleta? / rattata ( ainsus ) ratasteta ( mitmus ) 14.Kaasaütlev/ Kellega? Millega? / rattaga ( ainsus ) ratastega ( mitmus )
käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks ratasteks e rattaiks Ni-na-ta- 11. Rajav kelleni? milleni? rattani ratasteni ga käänd- 12. Olev kellena? millena? rattana ratastena ed 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? rattata ratasteta 14. Kaasaütlev kellega? millega? rattaga ratastega Eesti keele 14 käänet NIMISÕNAD OMADUSSÕNAD ARVSÕNAD ASESÕNAD kes? mis? missugune? mitu? mitmes? hiir hall (värvus) kaks tema
viljalihaga magushapud õunad. Püreeks sobivad õrna viljalihaga, keediseks aga tihedama viljalihaga sordid. Õuntest valmistatakse ka mahla, veini ja muudki joodavat. Kuivatamiseks peetakse paremaks tiheda viljalihaga hapusid sügis- ja talisorte. Põhjusena mainitakse, et magus õun ei kee pehmeks. Enne kuivatamist soovitatakse õunu pärast puult võtmist vähemalt paar päeva seista lasta. Kuivatada võib nii koorega kui kooritud õunu, õhukeste sektorite või ratastena. Mahla tootmisprotsessi etappide lühikirjeldus: Tooraine korjatakse valmistaja poolt või ostetakse sisse. Kontrollitakse õunte kvaliteeti. Kasutada võib ka värskete muljumisplekkidega, vähesel määral kärntõvest nakatunud õunu. Saastumise vältimiseks ei tohi õunte pealispind olla vigastatud. Maast korjatud õunad puhastatakse esmasest mustusest. Õunad on korjatud kinnistesse kottidesse või kastidesse. Tooraine kohale transportimisel kasutatakse ettevõtte oma autot
keedetud tõlvik 111 10 100 - 100 konserveeritud 167 40 100 - 100 Mugulsibul: värske, kooritud 119 16 100 - 100 passeeritud poolpehmeks 161 16 135 26 100 passeeritud pehmeks 238 16 200 50 100 praetud fritüüris ratastena 350 16 294 66 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Roheline sibul: värske, puhastatud 125 20 100 - 100 passeeritud 193 20 154 35 100 Porgand: toores, puhastatud kuni 1.jaan. 125 20 100 - 100 toores, puhastatud alates 1.jaan. 133 25 100 - 100
12. Lauskultivaatori ehitus ja tööseadised. Lauskultivaatori koostisosad on raam, veermik, haake- ja riputusseadis, töö- ja reguleerseadised. Peale nende võivad olla veel lisaseadised (väetusseadis, kivikaitseseadis jms). Veermik koosneb enamasti kahest kande- või tugirattast koos nende telgedega. Rattad võivad olla paigutatud raami kõrvale (külgedele), alla (joonis 3.1) või taha ning kujundatud üksik- või tandem ratastena (balanssiirratastena). Viimane kujutab endast ühisele kiikteljele toetuvat rattapaari, mis tagab künkliku künnipinna sujuvama ja tõugeteta kopeerimise. Tihti kujundatakse tandemratas nii, et kumbki ratastest liigub oma jälge mööda. Tööseadis (käpp, pii) koosneb terast ja säärest (ankrust). Tera on tööosa, mis peitpeapoltide abil kinnitatakse sääre alaotsale. Terade kuju järgi eristatakse hanijalg- ja peitelteri (joonised 3.3 ja 3.6)
annaabi.ee 
