Samas ei sisalda nad vajalikke toitaineid. Neid kutsutakse nn tühjadeks kaloriteks. Juues igapäevaselt pool pudelit veini, raiskad sa ära suure hulga oma lubatud päevasest kaloraazist, samas jäävad sul saamata vajalikud vitamiinid, mineraalid, valgud, rasvad ja kiudained. Alkohol pigem takistab toitainete imendumist organismis. Viimased uuringud on leidnud, et tarvitades alkoholi tegeleb organism esmalt selle neutraliseerimisega ning salvestab kergemine toiduga saadud energia rasvavarudesse. Kõik alkohoolsed joogid ei ole dieedipidajale ühtemoodi kahjulikud. Järgnevalt oleme teinud ülevaate populaarsemate alkoholide kalorisisaldustest. Jälgi seda ja tee dieedi ajal parimad alkoholivalikud. Energia sisaldus 100 grammis viin – 229 kcal rumm – 239 kcal konjak – 237 kcal viski – 252 kcal punane vein – 70 kcal šampus – 78 kcal siider – 48 kcal keskmise kangusega õlu – 34 kcal Liigselt alkoholi tarbides kaob kontroll oma tegevuse üle ja tõuseb isu.
viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Kui algloomadest või hõljumist toituvad väikesed selgrootud ja neist omakorda elatuvad kalad talletavad vaid osa meres ringlevatest ja looduses mitte lagunevatest mürkidest, siis hüljes, kes neid väiksemaid elukaid isukalt süüa ahmib, kogub oma rasvavarudesse keemiat hulgal, mis võib tervise pöördumatult ära rikkuda. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tõhusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil - emasloomad on kaotanud võime poegi ilmale tuua. 80. aastate lõpu epideemia viis kaasa poole Ida-Atlandi randalhüljestest. Õnneks ei ulatunud see haigus Läänemere põhjaossa
kiiresti ja liiga palju, mis viis selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast. Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga. Näiteks 70kg kaaluva mehepõhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. 1 kCal = 4,19 kJ Lisaenergia mis kulutatakse tööks:
insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini, mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus, miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse. Kui insuliini on vähe või üldse pole, tõuseb glükoosisisaldus veres. Veres on "toitu", kuid rakk nälgib, sest rakukest ei lase glükoosi läbi. Sellist seisundit nim. diabeediks ehk suhkruhaiguseks Liigset suhkrut hakkavad verest välja pesema neerud (inimesel janu, uriini palju ja analüüsil suhkur uriinis). Seda seisundit nim.glükosuuriaks. Neerud väsivad, rakud on ikka näljas, organism lülitab sisse uue süsteemi:
annaabi.ee 
