Pindpinevus, ülekandenähtused 1)Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb käteräti kasutmine? Kapillaarsus - poorid imevad vee endasse 2)Tinahaavlite valmistamisel valatakse sulatina mingilt kõrguselt läbi kitsaste avauste. Langemise ajal võtab tina kerakuju. Miks? Sest see võtab väikseima kuju mida ta saab võtta, seda omadust nimetatakse pindpinevuseks 3)Miks ujub sularasv veepinnal ringikestena? Sest rasv ei lahustu vees ja rasvatilk võtab väikseima kuju mis ta saab võtta. 4)Miks on villast tehtud teki all soe magada? Sest villas on palju õhku (see on kohev) ning õhk ei juhi eriti soojust 5) Miks seebimull tõmbub kõrre otsas kokku tagasi, kui lakata puhumast kõrre teisest otsast? Sest seebimull tahab võtta väikseima kuju mis saab ja mullis tekib rõhk ja ku vasturõhk kaob siis lükkab rõhk õhu mullist välja. 6)Mis nähtusega on tegemist- Kohvi ja piim segunevad ka siis, kui lusikaga neid ei sega? Difusioon
proteiine, siledapinnalises fosfolipiide ja triglütseriide. Seejärel transporditakse piimaproteiinid vesiikulites ERist Golgi kompleksi, seal pakitakse need sekretoorsetesse vesiikulitesse. Need sisaldavad nüüd ka laktoosi, mida Golgi kompleksis sünteesiti. Osmoosi teel satub vesiikulisse vett ja vesiikul paisub. Vesiikulid vabastatakse alveolooli valendikku eksotsütoosil. Triglütseriidid akumuleerivad tsütosooli rasvatilkadena, pärast transporti apikaalraku membraani vabastatakse rasvatilk alveooli valendikku nii, et rasvatilk on ümbritsetud rakumembraanikihiga. Seejärel sünteesitakse epiteelirakkudes uuesti membraanikomponente. Piima moodustumine toimub näärmerakkudes ja iga rakk sekreteerib valmis piima. Näärmerakud asetsevad alveoolides, basaalmembraani peal ühekordse kihina. Piima algmaterjal, mis pärineb verest, transporditakse näärmerakku läbi basaalmembraani. Piim sekreteeritakse luumenisse läbi apikaalse membraani
Rakud võivad kujult olla käävjad (silelihasrakud), jätketega (neuronid), lamedad või kuubikujulised (epiteelirakud). 4. Raku sisaldised Sisaldised ehk inklusioonid on raku tsütoplasmas esinevaid aineid, mis ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks. Jagunevad: 1. Troofilisted - glükogeen või rasvatilgad Glükogeen on polüsahhariid ja asub peamiselt maksas (rakkude tsütoplasmas hajutatult). Glükogeeni esineb ka lihastes. Rasv esineb rasvarakkudes - rakus üks suur rasvatilk ja lapik tuum asub perifeerselt. 2. Sekretoorsed - tekivad sekreeti valmistavates rakkudes Valgusõmerad esinevad aksolotli naha epiteelis. Epiteelis paiknevad suured Leydigi rakud ja nende tsütoplasmas on hulgaliselt valgusõmeraid. 3. Ekskretoorsed - rakule mittevajalikud ained, mis väljutatakse rakust 4. Pigmentinklusioonid - looduslikult värvilised ühendid rakus Pigment on elupuhuselt juba värviline. Nt melaniin on epidermise melanotsüütides ja silma reetinas.
Esineb ka tihedat sidekude, milles rohkem erinevaid kiude ja vähem rakke. RASVKUDE (2. loeng) Kuulub tugisidekudede gruppi Palju rakke ja vähe rakuvaheainet Rasvarakk- adipotsüüt - akumuleerib endasse rasvatilgakesi Umbes 80% rasvkoest moodustab rasv. Samuti leidub neis vett ja valke Rasvarakke on palju nahaaluskoes, rasvikus Noore mehe kehakaalust ~20% moodustab rasv. Naistel on rasva rohkem Valge rasvkude - rakkudes on üks suur rasvatilk, vähe mitokondreid. Koe ülesanne - energeetiline varu Pruun rasvkode - leidub peamiselt vastsündinud imetajatele ja mõningail talveuinakut pidavail loomadel. Rasv paikneb rakkudes peenikeste tilkadena, rohkelt on mitokondreid. Kude on väga veresoonterikas. Koe ülesanne - termoregulatsioon *rasvkude on mäluga kude *osalevad üldjuhul meie dieedis (rasvarakud täituvad rohkem kui enne) *saab vähendada rasvaimuga KÕHRKUDE Elastne, kuid vastupidav
annaabi.ee 
