ei sobi lausokaspuumetsad. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena, pesitsusperioodi lõppedes võivad moodustada ka kolooniaid. Toitub enamasti maapinna ligiduses või otse maapinnal. Harva tõuseb toituma kõrgemale kui 7 meetrit. Talvel toitub iseloomulikult segasalkades, kus on koos erinevat liiki tihased, puukoristajad, porrid ja pöialpoisid. Kõik need liigid saavad salgas tegutsemisest kasu, kuna suudavad nii kergemini vältida vaenlaste rünnakuid. Kuid rasvatihastel on taoline rühmas toitumine eriti kasulik. Seal käitub ta pesuehtsa tänavakaagina, varastades või vahel isegi röövides teistelt liikidelt toidupalu. Pereelu. Alates jaanuarist hakkavad rasvatihased laulu abil territooriume hõivama. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind, kuid pesa ehitavad kaasad koos. Pesa ehitatakse sobivatesse puuõõnsusesse või pesakasti. Rasvatihane on monogaamne, kuid üleaisaloomine on neil loomuses
(a) ruumilise läheduse efekt - tänu kaaslastele puutub isend teatud objektidega lihtsalt sagedamini kokku ja õpib neid seetõttu kiiremini ise kasutama, N: ruumiline lähedus: rotid õppisid ühte toitu eelistama, sest esimene grupp sai ainult seda, vahetati loomi välja aga need nägid et söödi asja A ja loobusid B-st.. (b) imiteerimine ehk jäljendamine – isend kopeerib teise isendi pealt mingi motoorse tegevusmustri, N: piimapudelite avamise oskus Suurbritannias sini- ja rasvatihastel. 6.KÄITUMISE EVOLUTSIOON. Probleem käitumise evolutsiooni uurimisega, peamised uurimisküsimused. Käitumine ei jäta endast maha mingisuguseid uuritavad jälgi minevikust. Enamjaolt tulgeb tugineda tänapäeva loomadele. Peamised küsimused: (a) kas käitumisel on piisav geneetiline tagapõhi, et bioloogiline evolutsioon saaks üldse toimuda? (b) millised on käitumise evolutsiooni mehhanismid? (c) milline on olnud mingi konkreetse käitumise fülogenees?
pole hea, kui järglasi saadakse lähisugulastega. Geneetiline degratsioon – geenilookused muutuvad homosügootseks. Tekib inbriidingu depression. Kehvem immuunsus Kehvem fenotüüp Halb on saada lapsi ka geneetiliselt väga kaugete liigikaaslastega. Tekib vastupidine efekt – outbriiding. Samad alleelid peaaegu et puuduvad. Kehvem immuunsus Vana-Egiptuse valitsejate keskmine eluiga oli 15 aastat. See on inbriidingu depressiooni tulemus. Lindudel (nt rasvatihastel) tagab kodupesast 1km kaugusele rändamine inbriidingu ja outbriidingu puudumise. Kusjuures kaugemale levivad rohkem emased (Y kromosoom levib aeglasemalt kui X) 43 MIGRATSIOON – Levimise erivorm Suure hulga isendite suunatud liikumine ühest kohast teise. Migratsiooni tüübid: 1. Korduvkasutusega pilet
vms), saades teada, et energiarikas toit paikneb sellise objekti kesta sees peidus; • imiteerimine ehk jäljendamine. Sellisel puhul kopeerib naiivne isend mingi motoorse tegevusmustri otse kogenud isendi pealt. Sotsiaalse õppimise all kitsas tähenduses mõistetakse tavaliselt just sellist jäljendamist. Sellise mehhanismi näitena võib tuua linnulaulu dialekti õppimise. Klassikaliseks sotsiaalse õppimise näiteks loomadel peetakse piimapudelite avamise oskuse levikut sini- ja rasvatihastel Suurbritannias ja Hollandis 20. sajandi I poolel. Mitmete vastavate uuringute kokkuvõttena on tänapäevaks selgunud, et • sotsiaalne õppimine laias tähenduses (peamiselt abistatud iseõppimise teel) on paljude loomaliikide puhul tavaline • sotsiaalne õppimine kitsamas mõistes ehk imiteerimine tundub loomadel olevat suhteliselt haruldane, kindlalt tõendatud juhtumeid on vähe teada • sealjuures on mõneti üllatav, et lindude ja rottide
annaabi.ee 
