.........................................................6 4.2. Veiserümp.......................................................................................6 4.3. Kategooria määramine .........................................................................7 4.4. Lihakusklasside määramine....................................................................7 4.5. Lihakusklasside kirjeldused...................................................................7 4.6. Rasvasusklasside määramine..................................................................7 5. KOKKUVÕTE.......................................................................................8 6. KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................9 SISSEJUHATUS Lihaveisekasvtus on populaarne Eestis, kui ka mujal maailmas. Meile teadaolevadel andmetel on maailmas üle 200 lihaveisetõu ja Eestis on esindatud 13 tõugu. Lihaveiste pidamine on
Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti. 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: · L alla 12 kuu vanuste lammaste e. tallede rümbad · S kõigi teiste lammaste rümbad Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse · Lihakusklasside osas eristatakse: E (ekstra), U (väga hea), R (hea), O (rahuldav), P (lahja), P (eriti lahja) · Rasvasusklasside osas eristatakse: 1 (väherasvane), 2 (kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane) Iga lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. 2) Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, UusMeremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas jm) lihakeha mass x 100 3) Tapasaagis= tapaeelne kehamass
1. Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel Eestis hakkas kehtima alates 2003. a lihatööstustes, kus tapetakse aasta keskmisena üle 500 lamba. Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse - L alla 12 kuu vanuste lammaste e tallede rühmad (randmeliiges sinakas) - S kõigi teiste lammaste rümbad (randmeliiges punane) Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse. rasvasusklasside osas eristatakse 1 (väherasvane), 2(kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane). Lihakusklasside osas eristatakse: E(ekstra), U(väga hea), R(hea), O (rahuldav), P (lahja) Lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. 2. Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 16-20 kg 3. Tapasaagis= lihakeha mass, kg x 100/tapaeelne kehamass. Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 45-50 % piires 4
Eestis hakkas kehtima alates 2003. a lihatööstustes, kus tapetakse aasta keskmisena üle 500 lamba. Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: · L - alla 12 kuu vanuste lammaste e. tallede rümbad · S - kõigi teiste lammaste rümbad Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse · Lihakusklasside osas eristatakse: E (ekstra), U (väga hea), R (hea), O (rahuldav), P (lahja), P (eriti lahja) · Rasvasusklasside osas eristatakse: 1 (väherasvane), 2 (kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane) Iga lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. Näiteks: · SR3 (üle 12 kuu vanune lammas, lihakusklass R, rasvasusklass 3) · LO2 (alla 12 kuu vanune lammas, lihakusklass O, rasvasusklass 2) 2) Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA,
annaabi.ee 
