· R (Hea) Rümba piirkonnad lamedad või kerge kumerusega, lihaste areng hea · O (Rahuldav) Rümba piirkonnad lamedad kuni vähese nõgususega, lihaste areng rahuldav · P (Lahja) Kõik rümba piirkonnad nõgusad, lihased nõrgalt arenenud Rasvasusklasside määramine Rasvasusklass määratakse rümba sise- ja välispinna rasvumisastme põhjal. Rümba sisepinnal hinnatakse rinnakorvi seinal paikneva rinnakelmealuse rasvkoe olemasolu. Rasvasusklasse määratakse visuaalsel teel, kus klassifitseerija määrab rümba rasvasusklassi. Liha rasvasisalduse järgi saab kaudselt hinnata liha marmorsust. Marmorjas liha on omane just lihatõugu veistele, eriti aberdiin-angusele, mistõttu seda tõugu kasutatakse nii tesite liha- kui ka piimaveiste ristamiseks, et parandada liha maiteomadusi. KOKKUVÕTE Liha kvaliteedi hindamise puhul hinnatakse nii subjektiivset kui ka objektiivset aspekti.
Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti. 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: · L alla 12 kuu vanuste lammaste e. tallede rümbad · S kõigi teiste lammaste rümbad Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse · Lihakusklasside osas eristatakse: E (ekstra), U (väga hea), R (hea), O (rahuldav), P (lahja), P (eriti lahja) · Rasvasusklasside osas eristatakse: 1 (väherasvane), 2 (kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane) Iga lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. 2) Lihakeha mass
Lihajõudluse hindamine tapajärgselt 1. Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel Eestis hakkas kehtima alates 2003. a lihatööstustes, kus tapetakse aasta keskmisena üle 500 lamba. Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse - L alla 12 kuu vanuste lammaste e tallede rühmad (randmeliiges sinakas) - S kõigi teiste lammaste rümbad (randmeliiges punane) Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse. rasvasusklasside osas eristatakse 1 (väherasvane), 2(kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane). Lihakusklasside osas eristatakse: E(ekstra), U(väga hea), R(hea), O (rahuldav), P (lahja) Lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. 2. Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 16-20 kg 3. Tapasaagis= lihakeha mass, kg x 100/tapaeelne kehamass. Lammaste tapasaagis
kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti. Lihajõudluse hindamine tapajärgselt 1) Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel Eestis hakkas kehtima alates 2003. a lihatööstustes, kus tapetakse aasta keskmisena üle 500 lamba. Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: · L - alla 12 kuu vanuste lammaste e. tallede rümbad · S - kõigi teiste lammaste rümbad Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse · Lihakusklasside osas eristatakse: E (ekstra), U (väga hea), R (hea), O (rahuldav), P (lahja), P (eriti lahja) · Rasvasusklasside osas eristatakse: 1 (väherasvane), 2 (kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane) Iga lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. Näiteks: · SR3 (üle 12 kuu vanune lammas, lihakusklass R, rasvasusklass 3)
annaabi.ee 
