Mustad pärit Aafrikast orjapidajate järeltulijad. Ellu jäid need, kelle ainevahetus oli aeglasem. Sotsiaalne faktor madalam haridustasemega inimesed ülekaalulised. Sõltub ka sissetulekust: parema sissetulekuga inimesed valivad paremat toitu. Abiellumisel võimalus ülekaaluliseks olemisel suureneb. Bioloogilised faktorid: mida rohkem lapsi, seda rohkem ülekaalu. Sotsiaal-kultuurilised faktorid: paljudes kultuurides erinevused. Jaapanis rohkem riisi, kala, mis otseselt ei ole rasvasisalduselt suured. Suitsetamine mahajätmine suitsetaja leiab suitsetamise asemel rohkem aega ja hakkab sööma. Alkoholi tarbimine tugev alkoholi tarbimine organismi võitlus, ei tekita ülekaalu. Mõõdukas ületarbimine 7kcal 1kg. kehaline aktiivsus. Energiaallikad: süsivesikud (valdavalt maksas, 1600 kcal lihastes umbes 2000 kcal)see ei ole kõik kasutatav. Aju ja kesknärvisüsteem saavad suurema osa. Väike osa ringleb veres glükoosi näol
mineraalaineid, mikroelemente. Kuuma ilmaga lisa lihale sinepit, see aitab mürgiste ainete vastu ja on tervislik. KALA Kõik kalaliigid sisaldavad ohtralt valku, mineraalaineid, vitamiine ja küllastamata rasvhappeid. Merekalades on tsinki ja seleeni, mis tugevdavad immuunsust. Kaks korda nädalas 200-250 g merekala söömine tagab organismi omega-3 rasvhapete vajaduse. HEERINGAS Kalade seas on heeringas rasvasisalduselt angerja järel teisel kohal. Kuid just see rasv on tervisele väga kasulik. Regulaarne heeringa söömine aitab oluliselt langetada vererõhku. Heeringas teeb vere vedelamaks ja vähendab seeläbi tromboosi. LEST Lestas on valku, niatsiini ja seleeni. Seleenil on kasulik toime südame vereringele, hingamisteedele ja see aitab ennetada vähki. Regulaarne lesta söömine parandab keskendumisvõimet. TUUNIKALA Punane kala sisaldab palju omega3 rasvhappeid, mis aitavad langetada vererõhku ja
inimorganism mõnevõrra vähem valke. "Kalas sisalduvad valgud on täisväärtuslikud ja inimorganis omandab neid 2-3 korda paremini kui näiteks veiseliha valke." Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. Sama väidavad ka M.Zilmer, U.Kokassaar ja T.Vihalemm, lisades et seetõttu võivad kala süüa ka podagrahaiged, kes muud liha süüa ei saa. Rasvad Rasvasisalduselt jäävad kalad (peale väheste erandite) koduloomadele alla. Kuid kalarasv sisaldab suhteliselt palju küllastunud rasvaineid, mis lagunevad inimorganismis kiiresti ja ei põhjusta aeglaselt imenduva rasva teket nagu koduloomade rasv. Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, aidates vältida ateroskleroosi e. veresoonte lupjumise teket. Sama kinnitavad ka P.Hausman ja J.B.Hurley väites, et kala söömine vähendab riski vere klompide tekkeks, mille
omastatavad. Vadak on rasvavaba, tänu millele saab teda kasutada mitmesuguste dieetide juures (on abiks kaalulangetamisel). (Ibid) Hapukoor Hapukoor saadakse rõõsa koore hapendamisel piimhappebakterite puhaskultuuridega. Hapendamisele järgneb tavaliselt laagerdamine temperatuuril 5–8 °C kuni kaks ööpäeva, mille tulemusena kujunevad välja maitse ja lõhn ning konsistents muutub tihedamaks. Eestis müüdavad hapukoored erinevad põhiliselt toote rasvasisalduselt, mis jääb 10–30% piiridesse. Mida kõrgema rasvasusega on hapukoor, seda tihkem on tema konsistents. Lahjemat hapukoort (10% rasva) saab paksendada, praktikas kasutatakse hapukoore paksendamiseks modifitseeritud tärklist või želatiini. Naturaalses hapukoores ei ole probleemseid transrasvhappeid. (Ibid) Kohupiim Kohupiima valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist (rasvata piim), mida hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega
annaabi.ee 
