Loomseid rasvu saadakse tapetud loomade ja kalade rasvkoest sealt auru või keeva veega kõrgendatud rõhul väljasulatamise teel. Halvad on meie tervisele küllastunud rasvhapped ja suure rasvasisaldused toidud. Suurema rasvasisaldusega toidud on näiteks margasiin, majonees, rasvased piimatooted (juust, hapukoor), küpsetised, küpsised, sealiha. Mina ja rasvad oleme ikka väga seotud. Ma söön iga päev rasvaseid toite, mõni päev rasvasemaid, mõni päev vähem rasvasemaid. Rasvadest on raske hoiduda, kuna enamik toite sisaldab rasvu, enamik magusaid ja ahvatlevaid toite. Näiteks võttes ka tervisliku toidukorra, sisaldab seegi liha, mis sisaldab samuti rasvu. Osad rasvad on meie kehale kahjulikud, tekitavad südame- ja veresoonhaigusi, kuid osad on kasulikud. Kasulikud rasvad on näiteks oomega-3-rasvhapped, mida sisaldab lõhe. Rasvu ei tohiks keelata süüa, kuna nagu ma viimases lõigus ütlesin, on ka
organismis. Rasvad on meie organismile sama tähtsad kui valgud või süsivesikud. Nagu ka valkude või süsivesikute liigne tarbimine, võib ka liigne rasvade tarvimine meie organismile probleeme tekitada(nt. erinevad haigused, ülekaalulisus jne.). Eestlaste toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Ka mulle meeldib süüa rohkem ikka rasvasemaid toite, kuid siiski ei tohi sellega liialdada. Teen ka sporti ja üritan toituda rohkem ikka tervislikumalt. Enamasti ma siiski oma toitumist väga ei jälgi. Söön enamasti kõike mida tahan ,kuid siiski üritan oma keha vormis hoida ja aeg-ajalt sporti teha. Söön ka palju vähese rasvasisaldusega toitaineid nt. puuvilju, juurvilju jm. Rasvadeta ma elada ei saaks, need on vajalikud igale elusorganismile ning kõik peaksid tarbima neid nii, nagu vaja on, et olla tervem ja elulisem(nt
füüsilises vormis. Hea enesetunne aitab sul paremini koolis edasi jõuda ja saavutada edu kõiges!Toit ei ole hea ega halb! Tervislik toitumine on nagu puzzle, mis koosneb paljudest osadest. Iga osa või õigeminei toit on erinev. Mõnes toidus on rohkem rasva, suhkrut või soola, teises jälle vitamiine ja mineraalaineid. Tasakaalustada oma valikuid on väga tähtis. Olles söönud lõunasöögiks rasvasemaid toite (pizzat), peaksid õhtuöögiks valima midagi väikesema rasvasisaldusega (kohupiim, juurvili, puuvili). Ära unusta mõõdukust! Kui sa saad kõhu kahest pizzatükist täis, ära võta enam kolmandat! Muuda oma tervislik toitumine ja liikumine enda jaoks lõbusaks! Tunne rõõmu sõpradega koosolemisest, liikumisest ja Sulle maitsva toidu söömisest! Ole seikleja: proovi uusi sportimise viise ja uusi toite!
väga madal. Kõige rohkem on seda mõjutanu geograafiline asukoht ja naaberriikide, Hiina ja Korea, köögid. Kuna Jaapan on saareriik kasutatakse palju kala ja muid mereande. Kuna Jaapan on põhjast lõunasse ligi 3000km pikk erinevad ka toidud Põhja ja LõunaJaapanis. Põhjas kasutatakse rohkem liha, soola ja rasvasemaid tooraineid. Lõuna pool on suurem rõhk kalal ja teravamatel maitsetel. Paljud toidud on iseloomulikud ainult mõnele aastaajale, sest saadaval on erinevad toorained ja ka inimese organism vajab eri aastaaegadel erinevaid toitaineid. Tavad Süüakse madala laua e. kotatsu taga. Istutakse põrandal olevatel patjadel
praktiliselt vett pole. Kehakaalu kiirel langetamisel vabanevad lipiidides talletunud hüdrofoobsed mürkained, mis võivad põhjustada eluohtlikke mürgistusi. Kaalukaotustempo on normaalne 200g/nädalas. Ligimeelitav funktioon. Lipiidide kõrge energeetiline väärtus muudab nad toiduna ahvatlevaks. Kiskja sööb esmajärjekorras ära varulipiidide rikkad kehaosad. Lenduvad rasvhapped annavad isuäratava lõhna (lihaküpsetamine, küpse liha lõhn). Enamus inimesi eelistab rasvasemaid toite. Lisaks võib mainida pruuni rasvkudet, mis toodab 9 ainult sooja. Pruunis rasvkoes on ATP süntees blokeeritud. Talveunest ärkavatele pisiimetajad. Imikud. Vahad (kuuluvad lihtlipiidide alla). Jaotus: taimsed vahad (taime pindu kattev vahakiht, puuviljad, vahalill). Ülesanded: Kaitsevad veekaotuse eest, takistavad mikroorganismide sissetungi, peegeldavad kiirgust. Loomsed vahad (mesilasvaha, erandina LANOLIIN e
Kalad paneeritakse vahetult enne praadimist. Paneerimiseks kasutatakse: nisu-, rukki- või maisijahu; munasegu ja nisu- või rukkijahu; riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivjuustu. Paneerimiseks arvestatakse 1 kg kalade jaoks 1-2 dl jahu või riivsaia, 1-2 muna, 7 ml soola, 1 ml pipart, 2-3 ml paprikapulbrit. Paneerimata ehk naturaalselt praetakse rasvasemaid kalu. Neid maitsestatakse peale praadimist. Väheses rasvas praetakse kalu 160-170º juures mõlemalt poolt, kokku 10-20 minutit. Paneeritud kalade puhul peaks temperatuur olema veidi madalam, et paneering kõrbema ei läheks. Praetud kalade maitsestamiseks sobivad: 159 sool, sidrunipipar, must- ja valge pipar, aed-harakputk, till, petersell.
annaabi.ee 
