KAUBAGRUPPIDE Mariete Kanarbik LIIGITAMINE 105 MRA PIIM/PIIMATOOTED PIIM HAPUKOOR KEEFIR KODUJUUST KONDENSPIIM PETT RJAZENKA SÕIR VADAK VAHUKOOR KOHUPIIM KOHUKE JOGURT LIHA KANALIHA SEALIHA VEISELIHA FRIKADELL HAKKLIHA KOTLET LIHAMASS SALAAMI VORST MUNAD/VÕID MUNAD SUURUSES M XL KOLLASED TALUMUNAD PEREMUNAD HIIDMUNAD VUTIMUNAD ÕRREKANADE MUNAD MUNAVALGEMASS PANNKOOGITAIGEN TALUVÕI SOOLAKRISTALLIDEGA VÕI MARGARIIN TAIMNE RASVAVÕIE RASVASEGU POOLRASVANE MARGARIIN LAKTOOSIVABA VÕI KÜPSETUSMARGARIIN JUUSTUD VIILUJUUST JUUSTUPULGAD RIIVJUUST SUITSUJUUST JUUSTUKUUBIKUD TOFU KÕVAJUUST DELIKATESSJUUSTUD MÄÄRDEJUUSTUD GURMEE JUUSTUD LEIB/SAI LEIVAD SEEMNETEGA/SEEMNETETA KOORIKLEIB TÄISTERA LEIB NÄKILEIVAD SAI SEEMNETEGA/SEEMNETETA SEPIKUD/KUKLID/LAVASID VALMISTOIDUD SALATID JAHUTATUD VALMISTOIDUD MAGUSTOIDUD SUSHI KUIVAINED JAHUD MAKARONID RIISID TANGAINED GURMEE KUIVAINED HOMMIKUHELBED/MÜSLID/KIIRPUDRUD
Sool laekub organismi kolmel viisil: 1/3 naturaalsete toiduaineteda 1/3 töödeldud toiduga 1/3 toiduvalmistamisel või valmistoidule lisatud soola kaudu. Pane tähele! Kui pakendil ei ole kirjas soola kogust, aga on märgitud naatriumi kogus, siis tuleb see 2,5 läbi korrutada, et saada soola kogus. MILLEST KÕNELEB SOOLA KOGUS PAKENDIL VÄHESOOLANE TOIDUAINE VÄGA SOOLANE Kuni 1% Või,margariin,rasvasegu 2,0% ja rohkem Kuni 1,2% Vorstid jm lihatooted 1,8% ja rohkem Kuni 0,7 % Juustud 1,4% ja rohkem Kuni 0,7% Leivad,saiad,sepikud 1,3% ja rohkem Kuni 1,2% Kuivleivad 1,7% ja rohkem Kuni 1,0% Helbed ja paisutatud terad 1,7% ja rohkem
küllastumata rasvhapete sisaldus. Rasvmäärete klassifikatsioon. Margariinide saamine ja kasutamine. Piimarasva tooted kus kogu rasv on piimarasv (taluvõi) . Ei sisalda toidu lisaaineid, üldjuhul ei sisalda soola, külmalt raske määrida, sisaldab palju küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli. Segurasvatooted kus piimarasv on kogu rasvast min 15% ja max 80%. Margariinitooted kus piimarasva on kogu rasvast 3% või alla selle. Toodete valmistamiseks kasutatav rasvasegu koostis on erinev. Põhikomponendiks on tahkestatud taimeõli, taimerasv ning loomne rasv (piimarasv). Määrderasvana sobivad kasutada erineva rasvasisaldusega piimarasve tooted v margariinid, mis on pehmed. Määritavuse annab neile kõrge taimeõlide sisaldus. Margariinidele on lisatud igasuguseid lisaaineid, et pikendada nende säilivusaega jms (antioksüdandid, säilitusained, värvained jne).
Magushapu leib levis laiemalt 20. sajandi alguses ja sai peamiselt Lääne-Eesti saartel igapäevaseks leivaks (Viires, 1995). Peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis küpsetati pühadeks rukkilinnasejahust kakkusid ja mähka (linnaseleiba), mis võis olla odra- või rukkijahust koorikuga ja linnasejahust täidisega. Tehti ka mitmesuguseid erileibu. Lõuna-Eestis oli näiteks tuntud kõrutatud ehk viirleib, mille sisse või vahele pandi kanepijahu-, kartuli- ja rasvasegu, peki- või lihatükke, porgandeid, soolakala, rannakülades ka värsket kala (Viires, Vunder, 1998). Kõik nimetatud erileivad olid omal ajal aganaleivaga võrreldes maiusroad, mida valmistati peamiselt pühadeks ja tähtpäevadeks. Kuni 19. sajandi kolmanda veerandini küpsetati suurtes peredes leiba tihti kaks korda nädalas, ühe leivateoga koguni 815 leiba. Nii hoiti perenaise tööaega kokku ja kõva leiba söödi ka vähem. Leivapätsid tehti ümmargused ja suured ning
küpsetati 2-3 tundi. Püülijahust magushapule peenleivale mõnel pool juuretist ei lisatudki, küll aga lisati taignale nisujahu. Peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis küpsetati pühadeks rukkilinnasejahust kakkusid ja mähka (linnaseleiba), mis võis olla odra- või rukkijahust koorikuga ja linnasejahust täidisega. Tehti ka mitmesuguseid erileibu. Lõuna-Eestis oli näiteks tuntud kõrutatud ehk viirleib, mille sisse või vahele pandi kanepijahu-, kartuli- ja rasvasegu, peki- või lihatükke, porgandeid, soolakala, rannakülades ka värsket kala (Viires, Vunder, 1998). Kõik nimetatud erileivad olid omal ajal aganaleivaga võrreldes maiusroad, mida valmistati peamiselt pühadeks ja tähtpäevadeks. Kuni 19. sajandi kolmanda veerandini küpsetati suurtes peredes leiba tihti kaks korda nädalas, ühe leivateoga koguni 815 leiba. Nii hoiti perenaise tööaega kokku ja kõva leiba söödi ka vähem
annaabi.ee 
