sööma. Lihatooted on kasulikud, sest nii lihas, siseelundites kui ka veretoodetes on organismile soodne aminohapete vahekord ja piisavalt on asendamatuid aminohappeid. Lihasaadustes on rikkalikult rauda, A- vitamiini ja B-rühma vitamiine. Lihast võivad loobuda täiskasvanud, mitte kunagi aga lapsed. Maksa soovitatakse süüa vaid mõni kord kuus, sest see sisaldab palju kolesterooli. Loomsetes toidurasvades ehk rasvases lihas ja teistes rasvarikastes lihatoodetes on palju küllastunud rasvhappeid, sellepärast ei ole nad suurtes kogustes soovitatavad. Ettevaatlik tuleb olla varjatud rasva sisaldavate toodete söömisega, sest näiteks vorstides, sinkides, viinerites, kotlettides ja pasteetides olev varjatud rasv võib oluliselt suurendada organismile mittevajamineva rasva kogust. Rasvasisaldust saab teada pakendi märgistust lugedes. Valida tuleks sellist liha, kus ei ole silmaga nähtavat rasva.
kalakoguste piiramisega. Püütakse kaitsta elukeskkonda ning seda parandada või taastada ning kasutustel on ka kalakasvatuslik taastootmine- see on pikaajaline ning kallis tegevus. Oluliseks probleemiks on kujunenud mürkainete suur kogus kalades ning väidetakse, et Läänemere kalad on ligi 50 korda mürgisemad kui Põhja-Jäämere kalad ning osa Läänemere kalu on liiga mürgised Euroopa Liidu turgude jaoks, hoiatab Maailma Looduse Fond WWF. EL norme ületab saasteainete tase rasvarikastes kalades nagu räim ja lõhe. WWF raporti järgi on dioksiini ja muude mürkide sisaldus Läänemere kalades üle lubatud taseme. Mürgid on kahandanud enim lõhet, turska, meriforelli ja ogalesta paljunemist. 2 1 http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/naftareostus 2 http://uudised.err.ee/index.php?0547198 Rahvusvahelised Läänemere kaitse organisatsioonid HELCOM
2. Säilima ühekvaliteetsena. Pärm peab kogu realiseerimisaja jooksul säilitama oma omadused, see tähendab, et ta kergitusvõime peab olema ühesugune nii tootmispäeval, kui ka realiseerimisaja viimasel päeval. 3. Aroomimoodustumisvõime. Taigna käärimise ja küpsetamise käigus peab kaduma pärmile iseloomulik lõhn ja maitse ning moodustuma saia- ja leivatoodetele iseloomulik lõhn. 4. Suhkru ja rasvataluvus. Suhkru ja rasvarikastes taignates peab pärm taluma ka lühiajalist hapnikupuudust ja säilitama seejuures elujõu. Suhkrurikastes taignates tekib suures koguses süsihappegaasi ja taigent tuleb hapniku lisamiseks alla lüüa. Rasvarikastes taignates võib tekkida raku ümber õhuke rasvakile, mis takistab hapniku imendumist rakku. 5. Töökiirus. Praegu kasutusel oleva pärmi kergitusaeg on 60 minutit koos taigna segamise ja töötlemisega. Kusjuures lõppkerke pikkuseks peaks arvestama 40 minutit. 6
2. Säilima ühekvaliteetsena. Pärm peab kogu realiseerimisaja jooksul säilitama oma omadused, see tähendab, et ta kergitusvõime peab olema ühesugune nii tootmispäeval, kui ka realiseerimisaja viimasel päeval. 3. Aroomimoodustumisvõime. Taigna käärimise ja küpsetamise käigus peab kaduma pärmile iseloomulik lõhn ja maitse ning moodustuma saia- ja leivatoodetele iseloomulik lõhn. 4. Suhkru ja rasvataluvus. Suhkru ja rasvarikastes taignates peab pärm taluma ka lühiajalist hapnikupuudust ja säilitama seejuures elujõu. Suhkrurikastes taignates tekib suures koguses süsihappegaasi ja taigent tuleb hapniku lisamiseks alla lüüa. Rasvarikastes taignates võib tekkida raku ümber õhuke rasvakile, mis takistab hapniku imendumist rakku. 5. Töökiirus. Praegu kasutusel oleva pärmi kergitusaeg on 60 minutit koos taigna segamise ja töötlemisega. Kusjuures lõppkerke pikkuseks peaks arvestama 40 minutit. 6
Nende hulka kuulub kurikuulus DDT, mis looduses ei lagune ja seetõttu kuhjub toitumisahelas ning ringleb jätkuvalt looduses. Toitumisahela igas järgnevas lülis tõuseb kloororgaaniliste ühendite konsentratsioon eelmisega võrreldes suurusjärgu (st 10 korda). Kloororgaanilised ühendid lahustuvad vees halvasti, kuid hästi orgaanilistes lahustites, õlides ja rasvades. Organismides ladestuvad nad seetõttu rasvarikastes kudedes. Kalades leidub neid palju kehaõõne rasvas, peaajus, mao ja soole seinas, gonaadides ja maksas. Hea toitumise ajal rasvas deponeerunud pestitsiidid hakkavad organismi mürgitama siis, kui kala kõhnub. Kloororgaanilised pestitsiidid kahjustavad eelkõige närvisüsteemi ja parenhümatoosseid organeid, eriti maksa. Häirivad endokriinorganite, südameveresoonkonna, neerude jt organite talitust. Pärsivad
annaabi.ee 
