nähtustejaoks (reljeef, sademed) Objektide esitamine vektor- ja rasterkujul: 8 9 Vektor- ja rasterandmete hankimine: o Vektorandmete allikad: 1 Skaneeritud paberkaartide vektoriseerimine 2 Välimõõtmised (GPS, elektrontahhümeeter) o Rasterandmete allikad: 1 Satelliidipildid, ortofotod 2 Paberkaartide skaneerimine 3 Vektorandmete rasteriseerimine Vektor- ja rasterandmete kasutamine: o Vektorandmete kasutamine: 1 Kaartidekujundamine (punktid, jooned, polügonid, tekstid) 2 Vektortöötlus(andmete lõikamine, puhvrite loomine, pindalade arvutamine jne)
vektorandmete puhul on objektide hulk väiksem kui rastermudelis ning objektid on erineva kuju ja suurusega, mistõttu on kattuvusülesandeid raskem lahendada. Rasterandmetel on kattuvusülesandeid lihtsam lahendada. Koordinaadid on tähtsad, kuna nende järgi määratakse objekti asukoht ning projektsiooniga saab sfäärilist pinda esitada tasapinnal 7 12. Miks on teie arvates tarvilik paber- või rasterandmete digitaliseerimine? Paber- ja rasterandmete digitaliseerimine on vajalik, kuna siis on kergem sooritada erinevaid ülesandeid ning siis saab neist parem ülevaate. 13. Lisage pilt, millel on näha rasterpilt (Sipe_maakasutus.tif) ning sellel punase äärejoonega (äärejoone paksus (Outline Width): 0.4) ja täitevärvita (Fill Color: No Color) maakasutuse polügonid (Uus_maakasutus). Pilt esitage piisavalt suurelt, et oleks võimalik näha digitaliseerimise täpsust. 8 9 14
Asjakohasus - ülearuse puudumine. GIS andmebaas tehakse mingi kindla ülesande lahendamiseks. Igaks juhuks on tark GIS projekteerida natuke võimsamana kui esialgne rakendus ette nägi, kuid mõistlik on ka piiri pidada. Töötluse kvaliteet - Andmete transformeerimisel on kaod ja moonutused paratamatud. Raster ja vektorkujul andmete kvaliteediparameetritel on erinev tähendus, mitte kõik vektorandmete puhul relevantne ei kehti sama moodi rasterandmete puhul. 4. Kaugseire andmeallikana, iseloomustage viise, olulisust eri aegadel (ajalooliselt) , ajakulu. Aerofotod, ortofotod. Kaugseireandmed võimaldavad hankida kiiresti informatsiooni ajakriitilistes olukordades, hankida informatsiooni raskesti ligipääsetavate alade kohta, uuendada andmebaase ajakohasema teabega, jälgida muutusi ajas ning tuvastada huvialuseid nähtusi. 5. Generaliseerimise tegurid(võtted), nimetage, iseloomustage mõne sõnaga mõju
ArcGIS Desktop tarkvara võimaldab kasutada ning teostada andmevahetust kõigi laialdaselt levinud ruumiliste andmete (faili)formaatidega. ESRI tarkvara standardformaatidena on kasutusel shapefailid, coverage-failid, ESRI GRID, geoandmebaas kui ka ArcIMS ja ArcGIS Server`i poolt läbi Interneti produtseeritavad kaardiandmed, sh. OpenGIS standarditel põhinevad teenused (WMS, WFS). Samuti toetab ArcGIS kõiki levinud CAD andmete formaate (DXF, DGN, DWG) ning enam kui 35 erinevat rasterandmete formaati (täpsem info rasterandmete kasutamise osas on kättesaadav ArcGIS Desktop Help kaudu ArcCatalog > Working with rasters in ArcCatalog > Supported raster formats). 6.1.1 Geoandmebaas ja selle elemendid Alates ArcGIS 9.x versioonis t on ESRI standardformaadina kasutusel geoandmebaasi formaat (vt. ka jooniseid 20 ja 21), mis erinevalt failipõhis test formaatidest (shapefail ja coverage) hoiab objektide koordinaatide ja atribuudiinfot andmebaasi (RDBMS) põhiselt (nt
Generaliseerimine 1. Nähtuse ja nähtuste klasside valik, üldistamine ja lihtsustamine reaalsusmudeli lihtsustamiseks või andmemahtude vähendamiseks (AB) 2. Nähtuste valik, üldistamine ja lihtsustamine vastavalt mõõtkava, kaardi sisu ja kaardistatava territooriumi iseäradele kaardil kujutamise detailsuse/resolutsiooni muutmiseks (kartograafiline) 3. Joone punktide arvu vähendamine ilma joone üldise kuju muutmiseta 4. Rasterandmete piksli suurendamine ja andmete teisendamine (resampling) Generaliseerimise tegurid: · Kaardi otstarve · Mõõtkava · Kaardi teema ja tüüp · Territooriumi iseärad · Objekti uuritus · Kaardi vormistus · AB otstarve / andmemaht Generaliseerimise tüübid · Kvalitatiivsete parameetrite üldistamine · Kvantitatiivsete parameetrite üldsitamine · Valik tsensuse järgi · Valik normi järgi · Geomeetriliste joonte üldistamine
Tabelisse võib piiramatult salvestada ükskõik, millist seda ruumiobjekti iseloomustavaid andmeid. · RASTERANDMED ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja veergudena. Koordinaadid on salvestatud maatriksina. Kaardi pind jagatud imeväikesteks ruudukesteks piksliteks; iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale (nt. ortofoto). · Vektor ja rasterandmete võrdlus. VEKTORANDMED RASTERANDMED Väike andmemaht Suur andmemaht Kiire kuvamine Aeglane kuvamine Saab omada tärkandmeid Ei oma tärkandmeid Silmale võõras Silmale harjumuslik Võimalik muuta kuju Pildi sisu muuta ei saa