Hitleri löögirühmad, said populaarsust. Suurendasid 1930 valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 valimistel sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm. 1933 - 34 · Tulekahju Riigipäevahoones kompartei keelustamine. Arestid. · Valitsusele erakorralised volitused: jõustada seadusi, ratifitseerida välislepinguid Riigipäev kaotas iseseisva rolli. Valitsuses ainult natsipartei liikmed · Juudivastased rassiseadused kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine. · Ametnikkonnas puhastus vallandati juudid ja kõik ebalojaalsed isikud. · Liidumaade, linnade juhtide ametisse määramine, mitte valimine · Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks. · 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer Tööpuuduse likvideerimiseks: Hädaabitööd. Metsatööd, ehitustööd, põllutööd. Üldine töökohustus. Valmistumine sõjaks:
Röhm. SS- mustsärklased, H.Himmler. osalemine Reichstagi valmistel- üha enam kohti. 1930- murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. 1937 a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonide maksmise. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus, natsidel 107 kohta parlamendis. Seega riigi majanduskriis ja poliitiline kriis aitasid natsid võimule. Hitler: tulekahju Riigipäevahoones- kompartei keelustamine, arestid. Juudivastased rassiseadused- kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine, vallandati kõik juudid ja ebalojaalsed isikud (ametnikkonnast). 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid- Füürer. 8. Millised olid Hitleri võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused. Kuidas kehtestas Hitler natside diktatuuri Saksamaal 1933-34. Milliseid majanduslikke meetmeid rakendati tööpuuduse likvideerimiseks ja kuidas valmistuti sõjaks
Tiitel "füürer" oli Hessi vaimusünnitus. Tema enda sageli valesti mõistetud ametinimetus "füüreri asetäitja", mis ei sisaldanud mingit võimufunktsiooni, oli käibel vaid NSDAP ridades. Hitler ei vajanud iseseisva mõtlemisoskusega organisaatorit, vaid sekretäri, kes tüütu parteitöö enda kanda võtaks. Nii sai Hessist diktaatori kammerteener. Hess mitte ainult ei õigustanud terrorirezhiimi, vaid ta oli üks selle veendunud tugedest. 1935.aasta Nürnbergi rassiseadused nägid ilmavalgust Hessi ametiruumides. Dokument, mis keelas juudi advokaatidel ja arstidel oma tööd teha, kandis samuti Hessi allkirja. Juba enne Hitleri ja Hessi kohtumist tunnistas viimane end fanaatiliseks antisemiidiks, uskudes "juutide maailmavastasesse vandenõusse". Vaatamata rohketele oletustele jäi Hessi legendaarse Inglismaalennu eesmärk segaseks. Samuti võib kindlalt väita, et Hitler polnud oma asetäitja meeletust teost informeeritud.
Valitsuses ainult natsipartei liikmed 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer. III Reich. Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks. Hirmuvalitsus Arreteerimised Vangilaagrite asutamine - I Dachaus 1933.a Gestapo teostas meelsuskontrolli SS-üksused turvasid riigiasutusi, haldasid vangilaagreid Juudivastane vägivald Juudi äride boikott 1933 1935 juudivastased rassiseadused kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine. Vandalism juudi sünagoogides, kalmistutel 1938. a Kristalliöö: juudi äride akende purukspeksmine. Natside propaganda Propaganda- ja ajupesuga tegeles propaganda- ja kultuuriministeerium - Goebbels Natslik tervitus, "Mein Kampfi" hiigeltiraazid, hiigelparaadid. Propagandafilmid, raadio, ajalehed. Hitlerjugend Raamatute põletamine: Remarque, Spinoza, Marx, Mann jt.
Ülikooli õppejõud. Tema järglaseks Tartus oli Karl Verboom (?), loomuõiguse vastane. Kirjutas magistritöö "Rahvusvahelised lepingud kui rahvusvahelise õiguse allikad". Peale teda tuli Krabar, kes vastupidi venestuspoliitikale ei olnud eriline venestaja. Eesti Vabariigi lõpus oli õppejõuks Ants Piip. Peale teda oli A. Uustal. Kuidas eristada mõisteid legitiimsus ja legaalsus - legaalsus teatud formaalsuse läbinud, seaduslikkus. legitiimsus puudutab tunnustamist. Nürnbergi rassiseadused nt on legaalsed aga mitte legitiimsed. IV loeng Rahvusvahelise õiguse subjektid Õigussubjekt kui isik on tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Seega en tegemist ektensiaalse küsimusega kas sa oled olemas või mitte? Selle määrab ära õigussubjektsuse olemasolu või puudumine. 1933.a Montevideo konventsioon defineerib riiki läbi selle tunnuste: - alaline elanikkond - kindel piiritletud territoorium
annaabi.ee 
