Partnerite kohenemine rasedusega Lapseootusega tuleb kohaneda nii naisel kui ka mehel. On loomulik,et tulevasi lapsevanemaid valdavad vastakad tunded: kord ollakse õnnelikud ja unistatakse koos väikesest lapsest, kord aga kummitavad hirmu ja ärevuse mõtted. Kohanemine lapseootusega, lapsevanema rolli omaksvõtmine ning suhtumine rasedusse sõltub paljuski sellest, kas laps on mõlema partneri jaoks oodatud, milline on partnerite omavaheline suhe, millised on mehe ja naise eelnevad kogemused seoses rasedusega ning kuidas hinnatakse majanduslikku kindlustatust. Naisel tuleb füüsiliselt ja vaimselt kohaneda muutustega organismis. Kui mees teab, mis naist ees ootab, oskab ta paremini toeks olla. Lapseootusega kohanemisel on kolm staadiumi 1.-3. kuul võib lapseootel naine tunda
Mõned mehed saavd isaks, kuigi nad pole kunagi endale lapsi tahtnud, teised näevad isaks saamist osana oma elueesmärgi täitumisest. Kuid uuringud näitavad , et peaegu pooled mehed ei olnud naisega mitte kunagi lapse saamise teemal tõsiselt rääkinud. Mehed , kes selgelt ei ole isaks saamisest huvitatud, võivad kogeda probleeme isaidentiteedi kujunemisel ning olla naise rasedusse kui ka hiljem lapse kasvatamisse vähem pühendunud. Mehe valmisolekut mõjutavad ka paarisuhte stabiilsus ning majandusliku kindlustatuse tase. Harilikult valivad inimesed endale partneri samavanuste seast, seega valitseb meeste ja naiste lapsesaamissoovide vahel selge ajaline ebakõla. Keskea alguseks on lõhe tunduvalt kahanenud ja peaaegu võrdne arv mehi ja naisi soovib lapsi saada. Selgineb fakt, et kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates mehed on lastest sageli vähem
vajalikud uuringud ning asjakohane põletikke ennetav ravi koos patsiendikeskse nõustamisega) ei kahjusta naise võimet uuesti rasestuda. Rootsis läbiviidud uurimuse põhjal selgus, et abordijärgne munasarja põletik, mis võib viia viljatuseni, tekkis 1 juhul 1000-st. Tõenäoliselt on viljatuse põhjustajatena tähtsal kohal eelkõige suguliselt ülekantavad haigused, nende seas klamüdioos ja gonorröa, mitte aga abordijärgsetest põletikest tingitud tüsistused. Enamasti suhtuvad naised rasedusse suure vastutustundega, soovimatul ja soovitud rasedusel on aga erinevusi - rõõm ja vaimustus, mis käib kaasas soovitud rasedusega ning meeleheide ja shokk, mis kaasneb soovimatuga. Igale naisele on abort traagika, mille taga on konkreetne põhjus (naine ei soovi last, mees ei soovi last, kumbki pole selleks valmis). Kui mees on lapsesaamise vastu, alistub naine sageli, hüljates oma vajadused. Seega ei ole valik abordi ja sünnituse vahel
1. Kohanemisstaadium (1.-4. raseduskuu) Naise psüühhika ja organid püüavad kohaneda nende funktsioonidele esitatud kõrgendatud nõudmistele. Võivad tekkida ajutised funktsioonihäired: esineb iiveldus, oksendamine, tekivad veidrad maitsemuutused, muutused lõhnatajus. Muutused 36 toimuvad ka naise psüühhikas: sõltuvalt lähtesituatsioonist (soov last saada või hirm lapse ees) võib hoiak rasedusse olla nii positiivne kui negatiivne. 2. Heaolustaadium (5.-7. raseduskuu) Kohanemine kõrgenenud koormusele on lõppenud. Raseda enesetunne on reeglina hea ning ta tunneb rasedusest rõõmu. 3. Koormuse staadium (8. kuust kuni sünnituseni) Häiritud on aktiivne liikumine, tasakaal, töövõime väheneb, väsimus tekib kergemini. Võivad esineda hingamisraskused, õhupuudus, kõhukinnisus. Emaka surve naaberorganitele võib põhjustada nende talitlushäireid. Võib tekkida hirm
annaabi.ee 
