1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valge ja roosa ristik, vaarikas, raps, pärn, valge mesikas, pajulill, ahtalehine põdrakanep. Nendelt taimedelt saab mett koguda ka monofloorsena (ühelt taimeliigilt). Eestis saadakse headel aastatel monofloorset mett pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt. Enamik Eesti meest on segamesi. Peameetaimede mee produktiivsus on üle 100 kg mett hektarilt; b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim- ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitmekesisus. 3. Kasvukoha järgi: a): põllukultuurid; b) aiakultuurid; c) niidu-, soo- ja karjamaataimed; d) umbrohud; e) metsataimed; f) haljasalade ja parkide taimed. Eestis tagavad looduslikud korjemaad 80% korjest, millest omakorda 50% pärineb metsast
raps, on muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks järgnevatele kultuuridele, sest rapsil on erinevatele herbitsiididele resistentsete sortide lähestikku kasvatamise tõttu kujunenud multi- resistentsus ehk vastupidavus mitmele erinevale umbrohutõrje vahendile. Rapsi seemned on idanemisvõimelised enam kui kümme aastat. Nii jäävadki hiljem idanevatest seemnetest kasvavad rapsitaimed põllule ja põldude servadele kasvama veel aastateks, raskendades edaspidist umbrohutõrjet. Rapsilt on muundinfo kandunud edasi rapsi umbrohtudest lähisugulastele, näiteks põldsinepile, soodustades nii superumbrohtude kujunemist. HR kultuuride kasvatamine kiirendab seega mitmel viisil herbitsiidiresistentsete umbrohtude kujunemist. Muundkultuuride intensiivse viljelemise tehnoloogia annab küll umbrohtudevaba põllu, kuid vähendab samas selle looduslikku mitmekesisust. Nii näitas HR rapsi kasvatamine katsepõldudel Inglismaal olulist bioloogilise
vajalikkuse vähenemist. Ometigi tegelikult näitavad USA kogemused, et herbitsiidide kasutamine USAs on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures GM- maisi, soja ja rapsi pritsitakse herbitsiididega 20-30% võrra rohkem kui tavalisi hübriidsorte. 4) Puhtamad veekogud ja põhjavesi Negatiivne 1) GM-taimed võivad hakata ohjeldamatult levima. Nt raps on muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Ning rapsilt on muundinfo edasi kandunud ka rapsi umbrohtudest lähisugulastele, nt põldsinepile, soodustades nii superumbrohtude kujunemist. 2) GM-kultuure arendades on aluseks võetud eri kultuuride geenikaardid ning teadmine, milline geen, millise tunnuse-omaduse esinemist tingib. Samas puuduvad piisavad andmed, mis lubaksid küllaldase täpsusega hinnata geenide vastastikuse koosmõju ja toimemehhanismide kujunemist uue päriliku materjali lisamiselt organismi
taimed, mis taluvad mürki kõige paremini. Kuna Roundup on maailma kasutatavaim taimekaitsevahend ja enamik GM-kultuure on just Roundup'i suhtes resistentseks muudetud, pritsitaksegi järjest suuremaid pindu ühe ja sama mürgiga. Umbrohumürki taluv geen võib aga levida GMO-lt umbrohule ka tavalise risttolmlemise käigus kui põllukultuur ristub oma looduslike liigikaaslastega või annab hübriide lähedaste liikidega. Rapsilt võib toimuda siirdatud geeni ülekanne teistele ristõielistele sh ka umbrohule (nt. põldsinepile). · Kuna herbitsiidiresistentsus glüfosaatide vastu muutub aina suuremaks, aretavad teadlased GMO-sid, mis oleks resistentsed teiste herbitsiidide vastu: · Kahjustaja harjub ära pikka aega kasutusel oleva taimekaitsevahendiga ja sellest tulenevalt peab tootma järjest uusi ja uusi erinevaid taimekaitsevehendid
annaabi.ee 
