3 1.Ettevõtte tegevuse üldiseloomustus Detsembris 1995.aastal loodi E-Piima juurde kauplus, mis hakkas müüma lüpsimasinatele varu- osasid. Kuna nõudlus oli suur siis asi laiendati. Aprillis 1997 ehitati endise Järva- Jaani kutsekeskkooli juures olevasse kaarhalli kauplusladu. Seal hakati müüma puiste kaupa- veiste segasööta ja rapsikooki. Lisandusid tööriided ,-jalanõud. Veebruarist 2003 moodustati E- Piima juurde tütarfirma OÜ E-Farmer. Nüüd müüakse kõiki kaupu, mis vähegi maakodudes või talumajapidamises vaja läheb. Traktori varuosad, mineraalid loomadele jõusöödad, lakukivid, majapidamis- ja tualettpaberid, kummikud, vedelseebid, pesu-ja desovahendid, ämbreid mitmes mõõdus, patareid ,kärbse-hiiremürgid, karjusetarbed, kaelarihmad, ketid rehad.2003 aasta maikuust on Järva-Jaani kaupluslaos 2 töötajat
..raps 0.6 1.1 2.9 1.2 2.5 6.0 8.6 7.9 17.5 24.2 28.8 27.5 32.9 2/ Verband Deutscher Biodieselhersteller prognoosib aastaseks tootmise kasvuks Saksamaal 25%. 3/ Rapsiseemne saagikuse 1,5...3,0 t/ha korral saab rapsipõllu ühelt halt külmpressimistehnoloogia korral 540...1080 liitrit biodiislikütust. 100 kgst niiskusega 6...8% ja õlisisaldusega 38...43% rapsiseemnest saab 62...74 kg rapsikooki ja 28...35 kg rapsiõli. Ühest tonnist külmpressitud rapsiseemnest saab keskmiselt 360 liitrit ja kuumpressitud seemnest 415 liitrit biodiislikütust. (Põhja Saksamaal saavutatud 2,9 tonni ÕLI/ha) 4/ Glütserool on edukalt turustatav ja kasutatakse farmaatsiatööstuses kreemide tootmiseks. Kõrvaltoodet metanooli kasutatakse biodiisli tootmises. 5/ Eestis ainus rapsiõli tootja AS Werol Tehased võimsusega 22 000 tonni rapsiõli.
või odrajahuga. Heinatüübilise söötmise puhul on lisaks heinale ja teraviljajahule (meie näidetes kaerajahule) vajalik suurematoodanguliste kitsede ratsioonidesse lisada hernejahu (mahetootjad) või mõnda muud proteiinisööta. Mahetootjatel sobib proteiinisöödaks kasutada hernejahu, sest alates 2008. ndast aastast peavad mahetootjad kasutama 100% ulatuses vaid mahedalt toodetud söötasid. Mittemahetootjad saavad kasutada hernejahu asemel ka kooke ja srotte (näiteks rapsikooki). Ratsioonid peavad sisaldama mineraalelementide tarbe rahuldamiseks ka keedusoola ja mineraalelementide segu. Meie poolt koostatud talvised piimakitsede ratsioonid on koostatud arvestusega, et need sobiksid ka mahetootjatele.. On arvestatud ka seda, et mahetootmise korral peab rohusöötade kogus moodustama ratsiooni kuivainest vähemalt 60%. Suvisel karjatamisperioodil on kitsede põhisöödaks karjamaarohi. Tabelis 4 on esitatud
glükoos. · Suhkrut antakse loomale seetõttu, et loom ei pruugi piisava koguse glükoosi, maks toodab umbes 4 kg glükoosi päevas. Rasv, milliseid rasvu kasutatakse kalasöötades? kodus uurida homseks. · Lüpsilehmade baasratsioon sisaldab ca 3% rasva KA-st. · Suuretoodanguliste lehmade ratsioon sisaldab tavaliselt 5...7%. · Lisatav rasv on kõige sagedamini meil rapsikoogis ( 5kg rapsikooki= 0,5 kg ehk 10%.) Söödalisandid · Pärmi eluskultuur aitab seedida kiudu, aitab vältida atsidoosi. · Propioonhape, muudab segasööda stabiilseks, vähendab hallituste ja pärmide hulka ( 1...3 kg/t) · Söögisooda vähendab vatsa happesust ja atsidoosi riski (0,2 kg lehma kohta) · Mükotoksiinide sidujad (alumiiniumsilikaat, bentoniit, või savil põhinevad tooted) · Mükotoksiinid on siis hallitusseente poolt toodetav mürk
palju sojasrotti). Liiga suured kaltsiumikogused (põrsastel üle 1 %, kesikutel ja nuumikutel rohkem kui 1,2 %). 2. Ratsiooni suur proteiinisisaldus Mida suurem sööda proetiinisisaldus, seda suurem kõhulahtisuse tekkimise oht. 3. Ebaõige söötade osakaal ratsioonis Kuni 30 kg raskuste põrsaste ratsioonis sojasrotti üle 20 %, nuumsigadele üle 25 % Tapijokijahu kuni 30 kg raskuste põrsaste ratsioonis üle 10 %, suurematel sigadel üle 35 %. Rapsikooki nuumikutel mitte üle 20 %, noorematel sigadel, kesikutel mitte üle 10 % Odra söötmine varem kui 6 nädalat pärast koristust. Rukkijahu söötmine (parem loobuda) Kui teeme söötmisplaani, ei saa enne oktoobri kuud vilja kasutada, see peab valmima poolteist kuud valmima, värsket ei tohi anda, muidu tapame sead ära.!!!!!!!!!! 4. Halvakvaliteediline joogivesi. Niplist tulev vesi on parem kui künast. 36. Sigade halva söödaväärinduse põhjused. HALB SÖÖDAVÄÄRINDUS 1
annaabi.ee 
