Muutus ka tera läbilõige. Õhuke ja lai kesksoonega tera, mis sobis hästi turvistamata vaenlase hakkimiseks, asendus rombikujulise teraprofiiliga, millel oli terav ots ning mis läbistas moodsat turvist paremini. Samal ajal levisid ka aasiast ülevõetud üheteralised saablid ehk falkionid, rasked ning suure purustusjõuga raierelvad. Kuueteistkümnendal sajandil arenes ristraua ümber kätt kaitsev korv ja tekkisid esimesed rapiirid. Rapiir oli peamiselt torkamiseks mõeldud relv, mille tera läbilõige oli vahel lausa ristküliku kujuline, kuna lõiketera asus ainult tipupoolse kolmandiku ulatuses. Sellise profiiliga relv võis olla üle meetri pikk ja väga peenike, ilma et see oleks murdunud. Hiljem muutusid rapiirid lühemateks ja kergemateks vehklemisrelvadeks. Kergemaks ja õhemaks muutusid ka saablid. Kerge saabel oli ratsaväe ja ohvitseride seas aktiivselt kasutusel veel
Los Millares, Portugal 3200- 2200 eKr -> kindlustatud asula 2. pronksiaja dateerimisel kasutakse kahte kronoloogiat- Skandinaaviamaades Monteliuse (I-VI süsteem ) ja Kesk-Euroopas Reineckeni kronoloogiat. Samas nende tüpoloogiate olulisus väheneb, sest metallide dateermisega ei saa määrata asulate vanust jms. Varapronksiaeg (2200- 1500 eKr) -Unêtice -kääpad, maa-alused laibamatuse -tasakirved, rantkirved Keskmine pronksiaeg (1500- 1350 eKr) -kääpad -pikendatud pistodad-> mõõgad,rapiirid, puked, palstavid (teadu kirved) Hilispronksiaeg (1350- 750 eKr) -urniväljad- põletusmatused -suured odaotsad,putke kirved, spiraalsõrmjsed, -ehtenõelad, turviseosad, pronksist nõud -kindlustatud asulad Naxoselt on leitud savist nõud, mis on Apenniini poolsaare (Türgi) pronksnõude koopia. Lerna kasvas suureks linnaks. Leidude seas on palju pitsateid, millega käsitöölised märgkstasid oma toodangut. Byblose laevad- sügava kiiluga laevad
maailma mõistuspärasust. BELINSKI: Teatud mõttes oli naine see, kes ta tappis... STANKEVITS: Täpselt! Ta oli tema jaoks vale naine. See duell oli vastandlike minade tarkuse ja eituse vältimatu kokkupõrge. Dramatiseeritud dialektika, Hegelil on see kõik kirjas. BELINSKI: Hegelil? See naine oli flirtija! STANKEVITS: Jah, ma pean nõustuma. Aga kõrgemal, hegellikul tasandil, oli see duell, kus rapiirid esindavad BELINSKI: Ta lasti maha. STANKEVITS: Mida? BELINSKI: Ta lasti maha. STANKEVITS: Kes lasti? BELINSKI: Puskin. STANKEVITS: Ma räägin Hamletist. BELINSKI: Hamletist? STANKEVITS: Jah, Hamletist. Näidend, mida me vaatamas käisime, oli William Shakespeare'i "Hamlet". Seal oli duell. Kas sa mäletad seda duelli? BELINSKI: Kuule, Stankevits, see on alandav... aga seda, kas objektiivne maailm on sama imaginaarne nagu
Seepärast võitlen ma kuues nagu teiegi.» «Hüva, hüva,» ütles Porthos, «aitab juba viisakustest. Ärge unustage, ka meie ootame oma järjekorda.» «Kui te kõnelete nii sündsusetult, siis te kõnelete ainult enda nimel, Porthos,» katkestas teda Aramis. «Mina leian, et härrad vahetasid mõtteid nii, nagu on sobiv kahele aadlikule.» «Olen teie käsutuses,» ütles Athos kohale asudes. «Ootasin ainult teie korraldust,» vastas d'Artagnan ja ristas mõõga. Vaevalt jõudsid aga rapiirid kokkupõrkel heliseda, kui kloostri nurga tagant ilmus salk Tema Eminentsi kaardiväelasi de Jussaci juhtimisel. «Kardinali kaardiväelased!» karjatasid Porthos ja Aramis ühest suust. «Mõõk tuppe, härrad! Mõõk tuppe!» Aga oli juba hilja. Kahte võitlejat oli nähtud poosis, mis ei lubanud kahelda nende kavatsustes. «Hei!» hüüdis de Jussac nendele lähenedes ja oma meestele märku andes talle järgneda. «Hei! Musketärid! Ma näen, siin võideldakse? Ja milleks antakse siis edikte