Asub läänepoolse ja keskmise luidetevööndi vahel Laguunitekkeline 5503 ha Lõunaosas aktiivses kasvufaasis laukaline raba (1619 ha), milles on suur turbasambla juurdekasv. Seal on ka kinnikasvavaid järvi. Põhjaosa katab kidurakasvuline madalsoo (3472 ha) kuusekasemets. Kirdeosas on palju väikseid soosaari Ainus teadaolev perifeerselt oligotroofse arengukäiguga raba Baltimaades. Raba läbivad keskelt Tahkuranna oja ja Timmkanal. Tolkuse raba koos teda ääristavate rannikumoodustiste ja nüüdse rannavööndiga kuulub Rannametsa Soometsa LKAsse (Luitemaa). Veestik Loodesihilised jõed Reiu (75 km) ja Uulu (50 km) Kitsast põhjaosa läbivad Pärnu jõe, Sauga ja Audru jõe alamjooks Siseosas Timmkanal (10 km) Edelaosas Häädemeeste jõgi (18 km) ja Lemmejõgi (23 km) Muld ja taimkate Mereäärne rannariba ulatub 4050 meetrist (Orajõel) kuni 1,5 kilomeetri laiuseni (Häädemeestest Uuluni).
Hiiumaa oma ümbrusega on kõige intensiivsemalt kerkiv Eesti osa (2,5-3mm/a). Omapärane suur pinnavorm on 68m üle merepinna küündiv Kõpu kõrgend, mille tüvendi moodustab 83m kõrgune keeruka koostisega rändpangas. Kõrgendit katavad suures ulatuses liivad, milles kohati on ka kruusa ja veeriseid. Saare järkjärgulisel kerkimisel Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriinamere ning Limneamere vetest on moodustunud Läänemere idaosa kõige täielikum ja ainulaadsem rannikumoodustiste kompleks (astangud, rannavallid, luited). Suurem osa maastikurajoonist on kuhjereljeefiga, kuid vähem kui 10 m kõrgune. Hiiu saarel kõrgeneb maapind rannikult aeglaselt sisemaa poole. Üle 20 m kõrgune ala moodustab kitsa 2 lõuna-läänesihilise kaarja vööndi Tahkuna poolsaarelt Malvastest Kõpu poolsaarele, kus ulatub Tornimäel 68 meetrini
(Arold 2005) Moreenil ja viirsavil kasvavad kuusikud ja kuuse-segametsad, mis kuuluvad laanemetsade hulka. Samuti võib leida salu- ja lodumetsi. Laane- ja salumetsad on enam levinud poolsaartel (nt Viimsi, Juminda, Pärispea). (Linkrus 1998) Leetunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad aga soostuvad (angervaksa- ja karusambla-mustika-) kaasikud ja segametsad (Lõhmus 1984 ref Arold 2005). Lammimetsi leidub peamiselt lepikutena kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres. Rannikumoodustiste läheduses ning suuremate soode ääres leidub ka soostunud ja soometsi (Linkrus 1998) Klindi jalamile moodustunud paetükkidest rusunõlvadele, mida niisutavad lubjarikkad allikaveed, on omapärane laialeheline pangamets (Arold 2005). Paekaldal asuvate hõreda taimestikuga loopealsetega võrreldes on pangametsad väga lopsaka taimestikuga (Aaloe, Miidel 1967). Tegemist on haruldase lopsaka salumetsa kooslusega, kus leidub pärna,
suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on endiselt metsaga kaetud. Panga servalt alla vaadates jääb silme ette enamasti ulatuslik metsalaam. Ülekaalus on okasmetsad. Mere ja luiteliivadel kasvavad peamiselt nõmme- ja palumännikud, moreenil ja viirsavil kuusikud ja kuuse-segametsad (laanemetsad). Leidub ka salu- ja lodumetsi. Lammimetsi esineb kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres. Rannikumoodustiste (rannavallid, luited) taga leidub soostunud ja soometsi. Paekalda rusukaldel kasvab haruldane kooslus laialehiste puuliikidega ürgilmeline salumets. Rohkete allikate tõttu on rusukalde pinnas niiske ja toitaineterikas. Rusukallet katab pärnast, saarest, vahtrast, jalakast, sanglepast, haavast, remmelgast, toomingast, pihlakast lopsakas mets, kus on ka kuuske ja tamme. Ka alustaimestik on lopsakas ja liigirikas, palju on sõnajalgu. Haruldastest liikidest kasvab Kes-Euroopa varjukatele
annaabi.ee 
