Suure veevõtu korral kujneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett jätkub, aga madalad jäävad kuivale. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. RANNIK rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Rannikuks loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa - rannikumaad ja rannikumerd. Ranniku maismaapoolne piir on lahe pärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav mõtteline joon. LAUGRANNIKU RANNAPROTSESSID ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lainetus ulatub juba kaugel mere põhjani ja seetõttu kuhjatakse setteid randa. Kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab kaasa peenemat settematerjali, mis hakkab teatud tingimustes kuhjuma veealusteks valliseks ehk rannabarrideks
Samal ajal on merest kerkinud uusi saarekesi. Osa maismaast on aga Läänemere transgressiivsetel arenguetappidel üle ujutatud ning hiljem jälle maismaastunud. Kuigi kogu Saaremaa areng on seotud merega, eristub kitsas rannikuala, mis tänapäeval on merest rohkem mõjutatud ja mille eluolu on tihedalt merega seotud. See eripära on välja toodud ka August Tammekannu ja Kallio Kildema Saaremaa maastikulises liigestuses, kus eristatakse saare siseosa ja rannikumaad. "Meri ja rannajoon ning ranniku iseloom on Saaremaa ääreosis seevõrra määrava tähendusega, et ümber Saaremaa võime eraldada küllaltki iseloomuliku rannikumaastiku, mille laius sisesaare poole võib kilomeetri osast küündida mitme kilomeetrini," kirjutab Tammekann Saaremaa maakondlikus koguteoses . Tammekann liigestab Saaremaa rannikumaa kuueks: Kihelkonna Sõrve läänerannik, Mustjala rannikumaastik, Saaremaa kirde ja
Rannavöönd · Ala, kus me tänapäeval nii maismaal kui ka rannalähedase mere põhjas leiame lainetuse tegevuse jälgi. · Rannavöödi maismaaosa nimetatakse rannaks. · Rannanõlv rannavööndi osa, mis jääb mere piiresse ning haarab rannalähedast merepõhja sügavuseni, kus veel leiame lainetuse kulutava ja kuhjava tegevuse jälgi · Rannik rannavööndit ja viimase naabruses olevad rannikumaad ja rannikumeri · Eestis puudub järskrannik · Kruusa-, veeristiku- ja liivarannad on Eesti kõige tüüpilisemad kuhjerannad · Rannavööndi dünaamika seisukohalt on oluline ka merejää tegevus 25.09.13 Eesti mullad Muld kui mälu Muld on nii maastike kui ka ökosüsteemide keskne komponent, mis seob temaga kokku puutuvaid looduskomponente ühtseks tervikuks läbi aine- ja energiaringe. Mullageograafia on mullatekke ja leviku tingimuste ruumiline jaotumine maastikus.
kodusaartest. Esmareisid Tonga ja Fidži saartele toimusid läänemaailma retkedest palju varem, ent paraku puuduvad noist reisidest pärimused, rääkimata kirjalikest teadetest. Pole teada isegi ühegi tollase maadeavastaja nime. Läänepoolkeral ei ole sellist hiiglaslikku veevälja nagu Vaikne ookean, kuid läänlaste Varajastest reisidest on meil õnneks küllalt kirjalikke teateid. Vahemerd peeti antiikajal maailma keskmeks Selle rannikumaad said omavahel meritsi kaubelda, aga võisid kaubelda ka Vahemerest eemal olevate maadega. Idast tulevad eksootilised kaubad nagu siid ja vürtsid jõudsid kohale maad mõõda, Siiditee kaudu. Selge on see, et need luksuskaubad tulid kaugelt ja olid enne turgudele jõudmist aastaid teel, kuid võib vaid oletada, kui kaugelt ja kui kaua täpselt need teel olid. Loomulikult mõistatasid antiikfilosoofid milline on maailm nende silmapiiri taga, kus see algas ja kus lõppes
annaabi.ee 
