Viru lavamaa maastikurajoon Asukoht ● Hõlmab paese rannikumaa Kirde-Eestis klindist lõuna poole kuni Alutaguse madalikuni ● Pindala 1727km² ● Narva jõgi → Loobu jõgi Pinnas ● Viiendiku moodustavad paetasandikud ○ Vaevalt meetri paksune pinnas ○ Paljudes kohtades karstunud Uhaku karstiala kevadise suurvee ajal Autor: Heidi Tooming Veestik ● Domineerivad jõed ○ Suubuvad Soome lahte ○ Tükeldavad lavamaa lavadeks.
See eripära on välja toodud ka August Tammekannu ja Kallio Kildema Saaremaa maastikulises liigestuses, kus eristatakse saare siseosa ja rannikumaad. "Meri ja rannajoon ning ranniku iseloom on Saaremaa ääreosis seevõrra määrava tähendusega, et ümber Saaremaa võime eraldada küllaltki iseloomuliku rannikumaastiku, mille laius sisesaare poole võib kilomeetri osast küündida mitme kilomeetrini," kirjutab Tammekann Saaremaa maakondlikus koguteoses . Tammekann liigestab Saaremaa rannikumaa kuueks: Kihelkonna Sõrve läänerannik, Mustjala rannikumaastik, Saaremaa kirde ja Muhu põhjaranniku maastikud, Muhu ja Pöide lõunaranniku maastikud, LõunaSaaremaa rannikumaastikud ja JärveAnseküla rannikumaastikud. Peale looduslike erinevuste peatutakse raamatus lühidalt ka inimasustuse jamaakasutuse erinevustel. Kildema järgi kuulub rannikumaa 7 alla 0,55,0 km laiune rannikuala ning rannikumeres asuvad lähissaared
kelle liberaalne majandus on huviorbiidiks pajudele investoritele ning pakub oma mõjusfääride suurendamiseks huvi ka julgeoleku ühendustele. Projekti teine osa keskendubki rohkem Gruusiale ning tema seotusele Euroopa Liiduga ning põgusalt ka NATO'ga . 1. Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu Euroopa nime päritolu üle on olnud erinevaid vaidlusi. Euroopa nimetust hakati esimesena kasutama Egeuse mere, läänepoolsete saarte ja rannikumaa, Kreeka ja Traakia kohta. VI sajandil hakkasid joonlased nimetama Euroopaks kõiki Vahemerest põhja pool asuvaid maid. Euroopa tundmaõppimine algas foiniiklaste ja kreeklaste kaubareiside ning kolonisatsiooniga ja jätkus hiljem ümberkaudsete maade allutamisega Rooma võimule. Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.
Looded on nõrgemad Skandinaavia poolsaare rannikul, mujal rannikul tugevamad. Kõige tugevamad loodete hoovused on väinades. Jääajal oli merepind ligi 150 m kõrgemal kui tänapäeval ja Põhjamerd tänapäevasel kujul veel ei olnud. Jäämasside sulades ujutas vesi üle suure osa mandrist, sellest eraldus praeguse Suurbritannia osa ja kujunes saareks. --- 61 Euroopa rannikust sai praeguse Põhja-Saksamaa, Põhja-Hollandi ja Taani piirkonnas madal düünidega rannikumaa. Juba varakeskajal muutsid rannikut arvukad tormid ja nendega kaasnevad meretõusud. Jõgede suudmealadele tekkisid sadamad ja kaubalinnad. Need rannikupiirkonnad on jäänudki madalaks, näiteks on Hollandi rannik väga tasane, keskmiselt ainult 11 m üle merepinna. Kuid on ka suuri alasid, mis on mitmeid meetreid alla merepinna. Teatud rannikualadel kergitavad vähehaaval maapinda üleujutustega kaasa toodud meremuda ja muud setted.
annaabi.ee 
