1)Luited on tuule poolt kõrgeks kuhjatud mereliivavallid, mida peamiselt leidub mere- ja järveliivade levikualal. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa
e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted liiv, sügavamal savi. Rannasetted väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad. Tuulesetted: Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel aegadel Läänemere staadiumi rannikuluited. Eeluidetele kujunenud primitiivsed liivmullad, rannikuluidetele leetunud ja leedemullad. Deluviaalsetted e. nõlvasetted: Koresevaesemad kui erosioonist haaratud ala muld või pinnas, sinna on kujunenud enamasti deluviaalmullad Allaviuaalsetted e. jõesetted kujunenud jõelammidele või suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus Järvede põhjasetted liiv, kruus, järvelubi ja järvemuld Orgaanilised setted
e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted – liiv, sügavamal savi. Rannasetted – väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad. Tuulesetted: Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel aegadel Läänemere staadiumi rannikuluited. Eelui- detele kujunenud primitiivsed liivmullad, rannikuluidetele leetunud ja leedemullad. Deluviaalsetted e. nõlvasetted: Koresevaesemad kui erosioonist haaratud ala muld või pinnas, sinna on kujunenud enamasti deluviaal- mullad Allaviuaalsetted e. jõesetted – kujunenud jõelammidele või –suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus Järvede põhjasetted – liiv, kruus, järvelubi ja järvemuld
Väikevormidest leidub laineviresid, rõõneid ja festoone. Mere- ja järveliivade alal on rohkesti tuuletekkelisi pinnavorme: tuuleviresid, tuiskliivahangesid (eelluiteid), tuiskliivatasandikke, ärapuhumisnõgusid ja -lohkusid, tuulekraave ning kuni paarikümne meetri kõrgusi luiteid. Suurimad luitealad on Narva- Jõesuus, Keila-Joal, Laulasmaal, Nõval, Häädemeestel, Saaremaal Järve rannas, Hiiumaal Kõpu ja Tahkuna poolsaarel ning Peipsi põhjarannikul. Lisaks rannikuluidetele leidub peamiselt mõhnaliivade alusel kujunenud mandriluiteid, näiteks Iisaku ja Illuka ümbruses. Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimite avamusalal leidub rohkesti karstivorme: karre, avalõhesid, karstilohkusid (kurisuid), langatuslehtreid, karstikaevusid, karstikoopaid, karstikraave, karstiorge ja karstihäilusid ning mitmesuguseid karstijäänukeid (näiteks Kostivere karstialal karstiseen). Paljudes kurisutes kaovad ajutised ojad või jõed maa
annaabi.ee 
