Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rannikujoont" - 8 õppematerjali

Adam Johan von Krusenstern
1
doc

Adam Johan von Krusenstern

eluviisi kohta. Peale etnograafiliset kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti suur kollektsioon relvi, tööriistu, tarbeesemeid, ehteid jm. Suurt tähtsust omasid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ning tihedust, hoovusi jms., millega pandi alus uuele teadusharule okeanograafiale. Teaduslikuks saavutuseks tuleb lugeda reisil tehtud kaardistusi, mis võimaldas varasematel kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 uut väina, neeme, lahte või vulkaani. Vastupidiselt enamikele suurtele 18. sajandi ja varasematele merereisidele, tõi Krusenstern tervelt tagasi nii laevad kui ka meeskonna. Tema auks on maailmakaardil vähemalt 12 väina, lahte, saart või mäge nimetatud Krusensterni nimega. Ta suri oma mõisas Kiltsis ja on maetud Tallinna Toomkirikusse. Lisaks 3-köitelisele reisikirjale ilmus rikkalikult illustreeritud ja seni suurim vene

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Adam Johann von Krusenstern
1
doc

Adam Johann von Krusenstern

Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809­1812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823­1826) oli oma aja parim. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827­1842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
Riigi andmeanalüüs Ghana-Geograafia
3
odt

Riigi andmeanalüüs Ghana, Geograafia

Eksportkaubad ja ­partnerid: kuld-, kakao-, puit-, tuunikala, boksiid, alumiinium, mangaan ja teemandid. (Togo, UK, Italy, Netherlands, Germany, US, France (1998) ) Importkaubad ja ­partnerid: tootmisvahendid, nafta ja toiduained. (UK, Nigeeria, US, Hispaania, Itaalia, Saksamaa) 5.Turismi arengueeldused a) Asend: Ghana asub Lääne-Aafrika ranniku keskel, ümbritsetud Côte d'Ivoire'i (Elevandiluurannik), Burkina Faso, Togo ja Guinea lahega. Ghanal on 539 km rannikujoont ja maailma suurim tehisjärv Volta (8500 km²). b) Ghana kliima erineb tugevalt lõuna- ja põhjaosas c) Vaatamisväärsused: Volta järv, Sanctuary of Truth, Cape Coast Castle, Ponce City Hall, 6.Valitud riigi arengutase a) 2011a. Koht maailmas 135.Ghana 0,541tõusnud 0,008 võrreldes 2010aastaga. 134.India 0,547 samal kohal mis 2010a, kuid indeks tõusnud 0,005 113.Egiptus langenud ühe koha võrreldes 2010a ja indeks seisab.

Varia → Kategoriseerimata
8 allalaadimist
Adam Johann von Krusenstern
2
docx

Adam Johann von Krusenstern

eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809­1812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823­1826) oli oma aja parim. Peale ümbermaailmareisi 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827­1842 oli ta samas direktoriks

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Eestiga seotud maadeavastajad - Praktiline töö
30
odt

Eestiga seotud maadeavastajad - Praktiline töö

Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Korraldati mereuuringuid: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi. Pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel parandada koordinaate. Enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani (Entsyklopeedia.ee: “Krusenstern, Adam Johann von” 03.04.2016). 7 2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870) Ferdinand von Wrangell sündis Pihkvas, lapsepõlveaastad möödusid Võrumaa mõisates (Joosu, Võru, Nursi). Ta kaotas varakult vanemad ja kasvas sugulaste juures.

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
GRUUSIA JA ABHAASIA
25
docx

GRUUSIA JA ABHAASIA

raudteevõrgustikule rohkem tähelepanu pöörama ning tegeleb tänapäevani aktiivselt raudteevõrgustiku edendamise ja moderniseerimisega. Gruusias on raudteid kokku üle 1600 kilomeetri ning raudteeühendus on Venemaa, Aserbaidzaani, Türgi ja Armeeniaga. Siseveetranspordil on väga väike osatähtsus, kuna laevatatavad jõed puuduvad. Meretranspordil on suur osatähtsus just rahvusvahelistes vedudes, kuna Gruusia asub Musta mere rannikul ning omab suurt rannikujoont. Gruusial on kokku 175 laeva ning tähtsamad sadamad on Batumi ja Poti sadamad. Õhutransporti kasutatakse Gruusias peamiselt turismi eesmärgil, vahel harva ka kauba vedudeks (nt kiiresti riknevate kaupade puhul), põhjuseks on õhutranspordi liigne kulukus. Gruusias on 2004. aasta seisuga 30 lennujaama. Kõige mõistlikum on Gruusiasse minna lennukiga. Eestist küll otselende Gruusiasse pole, kuid kõige kiiremini saab sinna ümberistumisega Riias. Niimoodi tuleb hind lennupiletite

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Kreeka Majandus geograafia
27
odt

Kreeka Majandus geograafia

Kuigi põllumajandus ei oli juhtiv majandus sektor on Kreeka ikkagi üks juhtivamaid Euroopa liidu liikmesriike puuvilla ja tubaka tootmises. Suur kogus oliividest pressitakse oliiviõliks, mis on samuti ka terve riigi kõige tunnustatum ekport kaup. Viinamarjad, melonid, tomatid, virsikud, apelsinid on samuti populaarne eksportkaup Euroopa liitu. Valitus on kutsund viinamarjaistandusi üles tõstma veini kvaliteeti, et tagad kindel eksport Euroopa turul. Arvestades Kreeka tohutu rannikujoont ja selle arvukaid saari, on loomulik, et on olemas ka kalatööstus. Kuid see ei oli nii oluline majandusosa kui võiks arvata seda olevat riigil kellel on nii pikk mere ajalugu. Ülepüügi tõttu on vähenenud selle majandusharu osakaal Kreeka majanduses. Loomadel ja loomatoodetel on suur oska Kreeka põllumajanduses. Kitse ja lamba liha ning piim on väga populaarsed ning annab umbes 6% kogu põllumajanduse toodangust. Eriti veel kitse piim, millest tehakse kuulsat Kreeka feta juustu

Geograafia → Geograafia
104 allalaadimist
Merekultuur ja etikett
71
docx

Merekultuur ja etikett

Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809–1812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823–1826) oli oma aja parim. [redigeeri] Tegevus pärast ümbermaailmareisi Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827–1842 oli

Merendus → Merendus
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun