Asula Saamid on väheseid maailma põlisrahvaid, kelle põline asuala, osa ajaloolisest Saamimaast, ei moodusta tänapäeval territoriaalset tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel. Saamid elavad Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa piirides laialdasel Põhja-Jäämere äärsel maa-alal, mis ulatub 300-400 kilomeetri laiuse ja 1500 kilomeetri pikkuse ribana Kesk-Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Ajalooline saami ala on ulatunud tunduvalt kaugemale lõunasse, muuhulgas kuni Soome rannikualadeni Läänemere ääres. Nimetused Juba vanadest ajalooallikatest võib leida saamide tänapäevase enesenimetuse, mis leidub enam-vähem ühesugusel kujul kõigis saami keele murretes: näiteks põhjamurdes sábme, sábmela´s, pl. sámit, idamurretes saam, samlan´c, pl. saml'a. Arvukus Kuna saamiks olemise kriteeriumeid on eri riikides mitmeid, pole absoluutselt täpseid arve võimalik nimetada - erinevate allikate kohaselt kõigub saamide koguarv 50 000 ja 100 000 vahel
sisse ja välja. Sõltuvalt setete või substraadi omadustest, ranna profiili kallakusest ja olemasolevast laineenergiast, võib õli olla maetud kihtidesse, setete alla (vahel enam kui ühe meetri sügavusse), segatud põhjasetetega või settida kihina setetele tõusutsooni kõrgemates kohtades. Õliga reostatud rannaseteteerosioon või reostatud rannasetete terviklikkuse rikkumine võib viia sellele, et nafta jõuab madalaveeliste rannikualadeni. 11.Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Õlilaigu levimine merepinnal on ajaliselt kiire ja domineeriv protsess kohe pärast lekkimist, mis pidevalt kahaneb kuni täieliku peatumiseni ühe kuni 10 päeva jooksul. Õli levimist mõjutab mitu tegurit. Kõige olulisem on väljavoolanud õli maht, eeldusel, et õli on üle oma voolavuspunkti. Ulatuslik äkiline reostus valgub kiiremini kui järg-järgult väljaimbuv õli
välja. Sõltuvalt setete või substraadi omadustest, ranna profiili kallakusest ja olemasolevast laineenergiast, võib õli olla maetud kihtidesse, setete alla (vahel enam kui ühe meetri sügavusse), segatud põhjasetetega või settida kihina setetele tõusutsooni kõrgemates kohtades. Õliga reostatud rannasetete erosioon või reostatud rannasetete terviklikkuse rikkumine võib viia sellele, et nafta jõuab madalaveeliste rannikualadeni. 2. Mis on absorbeeriv poom? Ujuv absorbent on hüdrofoobne, saab kasutada vedelreostuse likvideerimiseks vee pinnalt. Sobib kasutamiseks: õli, bensiini, rasvade jms absorbeerimiseks. Ei absorbeeri vett ja vesilahuseid. Poom on pakendatud spetsiaalsesse ilmastikukindlasse tekstiil-polüetileen pakendisse, mida saab kasutada ka hilisemaks reostunud absorbendi ajutiseks hoidmiseks. bambusest, köiest, traadist, puidust ja riisikõrtest valmistatud naftatõkend 3
Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks. Nt.26.detsembril 2004.aastal India ookeanis 6 aset leidnud maavärinast sai alguse India ookeani äärealade täielik purustus, mis levis isegi Somaalia rannikualadeni. Laine kiirus oli kuni 800km/h. MÕISTED: MINERAAL - kindla, kuid mitte laama rebenemisel ja osade fikseeritud keemilise koostise ja lahknemisel. enamasti kristallilise struktuuriga MAGMA - Maa sisemuses asuv looduslikult esinev anorgaaniline ülessulanud kivimeist koosnev vedel tahke aine. mass.
Saamid on väheseid maailma põlisrahvaid, kelle põline asuala, osa ajaloolisest Saamimaast, ei moodusta tänapäeval territoriaalset tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel. Saamid elavad Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa piirides laialdasel Põhja-Jäämere äärsel maa-alal, mis ulatub 300- 400 kilomeetri laiuse ja 1500 kilomeetri pikkuse ribana Kesk-Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Ajalooline saami ala on ulatunud tunduvalt kaugemale lõunasse, muuhulgas kuni Soome rannikualadeni Läänemere ääres. Kõige kaugemal lõunas kõneldakse tänapäeval saami keelt Rootsis Dalarna maakonnas Idres ning Norras Rörosi piirkonnas. Koola poolsaare idarannikul asuv Sosnovka küla on kõige idapoolsem koht, kus elab üksikuid saami keele kõnelejaid. Soomes nimetatakse saami alaks nelja kõige põhjapoolsemat valda, milleks on Sodankylä, Inari, Enontekiö ja Utsjoki vald. Norras räägib suur osa Kautokeino, Karasjoki, Tana, Nesseby ja Porsangeri valla elanikest saami keelt
annaabi.ee 
