kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal. Möllirand peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand. Näited : Haapsalu ja Matsalu rannikud Liivarand erineva terasuurusega liivast koosnev kuhjerand, kus settematerjali pidevalt lisandub ja ümber paigutub. Näited: pärnu ja klooga rannad. Kruusa veeristikurannad kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerand. Näited: Ohessaare saaremaal ja alliklepa harjumaal. Inimtekkeline rand ehk tehnorand inimtegevusega muudetud loodusliku dünaamikaga rand. Tehnoranna alla kuuluvad näiteks muulid, kaid ja kaitseseinad. Näited: tallinnas kadriorust pirita suudmeni.
Astangrandla-Rannaastang piirdub paari meetriga, naiteks Jarve randSaaremaal. Moreenirandla on moreenis kujunenud laugnolvalise murrutusrannaga randla. Jameda purdmaterjalirikka moreeni murrutusel kujundab rahnudest ja munakatest lauget mereranda edasise lainetuse toime eest kaitsev kivisillutis selline pilt avaneb mitmel pool Eestis. Kaljurandla -paerand; paljandub lame paene aluspohi, Eestis Vaika saartel ja Vilsandil. Kruusaveeristikurandla kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerannaga randla. Kruusaveeristiku randlat voib kohata naiteks Saaremaal Sorve poolsaare laanekuljel, Hiiumaal Heltermaal ja mitmel pool mujal. Vaga levinud on selline randlatuup Soome lahe vaikestel saartel. Moned neist (Louna-Malusi, Aksi jt) koosnevadki erivanuselistest, saare keskosas eri korgustega terrasse moodustavatest kruusa ja veeristiku vallidest. Mollirandla on peeneteraliste setetega, tavaliselt vaga lauge rannaku ja kinnikasvamisele kalduva kuhjerannaga randla
laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandikuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage- või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultusekive, muinaspõlde ning linnamägede asemeid. Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. See ala kujutab endast ulatuslikku jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures
Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m üle mere pinna. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandukuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultuskive, muinaspõlde ja linnamägede asemeid. Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. See ala kujutab endast ulatuslikku jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures
PAERANDLA vastupidavais vanaaegkonna karbonaatkivimeis kujunenud laugenõlvalise murrutusrannaga randla MOREENRANDLA moreenis kujunenud laugenõlvalise murrutusrannaga randla. Palju rahnusid + KRUUSA - kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega VEERISTIKURANDLA kuhjerannaga randla (lühend. kruusarandla) kliburandla + LIIVARANDLA liivast rannavallidega, sageli eelluidete, või luidetega piirneva kuhjerannaga randla (plaaz) + MÖLLIRANDLA peeneteraliste (aleuriitsete) setetega, tavaliselt väga lauge (kamardunud, rohtunud) rannaku ja kinnikasvamisele kalduva kuhjerannaga randla
See on tekkinud suhteliselt pehmete Kukruse ja kõvemate Idavere lademe karbonaatkivimite kontaktil. Sellest astangust põhja poole jääb väiksem astang, mille kujunemine on seotud Lasnamäe lademe õhukesekihilise kui pehme ja Uhaku lademe kõvema ehituslubjakivi kontaktiga. Tekkeliselt on see kõlvik viimase jäätumise ajal kujunenud kaljuvoor. Pinnamoes valdavad sellel Põhja – Eesti lavamaa kooseisu kuuluval alal Läänemere rannamoodustised. Need on esindatud rannavallidega, harvem 4 murrustusastangutega. Viimased piiravad eelmainitud keskset aluspõhjakõlvikut. Kahjuks pole neist rannavallidest tänapäevaks peaaegu midagi säilinud. Suuremat osa neist on kasutatud ehitusmaterjalina mitmesuguste sõjaliste objektide ehitamisel. Muudest pinnavormidest väärivad tähelepanu joad. Teada on viis juga. Neist kolm, mis kõik on 2-3 m kõrgused, asuvad väikestel ojadel Kersalu küla juures
laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandikuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage- või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultusekive, muinaspõlde ning linnamägede asemeid. Lahemaa Rahvuspargi lõunapoolne osa ulatub Kõrvemaa metsade ja soodeni.Tegu on jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures jääsulamisveekogus,
annaabi.ee 
