"Kivi veereb" (1987) "Pust budet vsjo" (vene keeles " ", 1989) Kogumikud "Must lind" (1994) "Need ei vaata tagasi..." (1999, 5CD või 2CD+3CD) Videod "Rujavisioon" (1999, VHS) Üks ruja kuulsamaid albumeid ,,Need ei vaata tagasi" Bändi loomine 1971. aastal ilmus nädalalehes Sirp ja Vasar ettepanek hakata kasutama sõna ,,fantaasia" asemel sõna ruja. Sama aasta septembrikuus tuli Rein Rannapil mõte panna kokku ansambel just selle sama uudissõnaga. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: · 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika · 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst · 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud · 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja"
.. 2 Jaan Rannapi teoseid......................................................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................ 4 Jaan Rannapist Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse, 1977. Aastal leidis töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgna, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Seda on ta ka teinud. 2 Jaan Rannapi teoseid · Viimane valgesulg (1967) · Topi (1970)
........................................... 0 1 Jaan Rannapi elulugu Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Viimases omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977. aastal leidis ta töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgne, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Jaan Rannap on muusikapedagoogi Heino Rannapi vend ja pianisti ning helilooja Rein Rannapi onu.
uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja". TEINE PERIOOD (1976-1979) - PROGE-RUJA 70-ndate keskel andsid RUJA loomingus ja live esinemistes tunda sellal kogu maailmas aktuaalsed trendid. Rockmuusika ei olnud enam pelgalt meelelahutus, vaid realiseerus oma aristokraatlikul
põhimõtteliselt üks. Mõningad ütlevad, et Ruja on Eesti ,,Rolling Stones". Ruja tuli kokku aastal 1971, see koosnes muusikutest kes olid kahe erineva ideega. Ühed, kes tahtsid teha huvitavat muusikat ja teised, kes tahtsid laulda Eesti keeles. Nad otsustasid siiski mõlema kasuks ja tegid väga originaalset muusikat. Ruja alustas KGB ajal ja rikkus selle reegleid esinedes Eestis. Samuti oli Ruja esimeseks sammuks Eesti rocki ajastule. Ruja esimene koosseis oli Rein Rannapil ja Raul Sepperil. Neil õnnestus Eesti raadio stuudios lindistada kaks lugu, esimene oli ,,Need ei vaata tagasi...". Hiljem lindistasid nad loo ,,Nii vaikseks kõik on jäänud". Sellel ajal oli koosseis juba suurem, lisaks Rannapile ja Sepperile veel Urmas Alender, Paul Mägi, Toomas Veenre ja Andrus Vaht. Ruja esimene kindel koosseis oli veebruaris aastal 1972 - Alender(vokaal), Vaht(trummid), Rannap(klahvpillid), Andres Põldroo(kitarr) ja Tiit Haagma (basskitarr).
tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel olid: rahvuslik ("oma") originaalmuusika, kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst, tugevad (proffessionaalsed) muusikud ja viia biitmuusika kunstilisele tasemele. 3 Esimene periood varajane ruja(1971-1975) Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja ,,Kammer-Ruja". 1971. aastal ilmus Jüri Üdi luulekogu "Detsember". Ilma selleta olnuks eestikeelset hard rocki väga raske teha. Sealt saadigi pealkirjata tekst, mis võeti linti järgmisena ning millele pani
just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: · 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika · 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst · 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud · 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Esimene koosseis oli - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja". Esinemisloast: Ernst Enno tekstile tegi Rannap paar lugu - "Nii vaikseks kõik on jäänud" ja "Need ei vaata tagasi"olid hüvastijätuks kuldsete 60ndatega. Ka Ruja ei vaadanud enam tagasi. Hard rock tuli läbi nende Eestimaale. 1971
Et panend vaiksel ööl valge lina ümber, kükitad maha ja vilistad hiirehäälega vilet. Rebane tuleb hiirt püüdma, aga seda, kui lähedale ta sulle tuleb jaka sateda silitada saad, see sõltub sinust. Jutuke Põder käib varvastel rääkis sellest, et põder kaitseb oma vasikat, ise temast vaikselt ja kergel sammul eemale minnes ning jättes lumele sellised jäljed, nagu käib varvastel ja lootes, et ei märgata teda ega tema põdravasikat. Lugedes seda raamatut sain aru, et Jaan Rannapil on loodusega väga hea klapp. Heino Väli Kiikhobu Illustreerinud Milvi Torim Vahvaid jutukesi lastest. Meeldis esimene jutuke Mehetegu, kus Jaanus tahtis suur olla ja ei soovinud vanaema käest kinni hoida, aga kui ta vanaemaga bussis sõitis, siis tahtis istuda ja vanaema ütles selle pele, et sa oled ju suur mees ning Jaanus jöii püsti seisma. Jutuke Kollektiivne vastutus oli samuti tore. See rääkis vendadest ja
annaabi.ee 
