osana kivimi üldmahust. Kivimite ringe-mineraalainete looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette- moonde- ja magmakivimite. Kivimite veejuhtivus-kivimite omadus vett läbi lasta. Kondenseerumine-veeauru üleminek vedelasse olekusse. Kontinentaalne ehk mandririft- kontinetaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. Koolmekoht-madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa.kuhjerand-merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad. Kulutusrand-merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Kurd-kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Kurdmäestik-maakoore kokkusurumispiirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud, so kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kõrgrõhkkond ehk
Sarnaselt keskrannale on ka Vana-Pärnu supluskohas meri pikalt madal. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus on 1,5 meetrit . Vana-Pärnu rand on üks vähestest randatest kus võib olla koeraga. Mai rand Mai ranna kogupikkus on ligi 1200 meetrit ja see jaguneb kolmeks piirkonnaks: Mai I, Mai II ja Mai III rand. Rannaosa kallas on suuremalt osal rohukattega, kuid olemas on ka väikesed liivaosad. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus - milleks on 1,5 m 200 m kaugusel kaldast.Supluskohas on lubatud koertega viibida ainult Mere tänaval asuvas Mai III rannaosas. Igas ranna osas on olemas riietumiskabiin, prügikast ja pink. Mai II randa viiva tee alguses on ka välikäimla. Raeküla rand
KORDAMISKÜSIMUSED- HÜDROSFÄÄR 1. Selgita mõisted: Järskrannik järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Pankrand järsk vastupidavates kivimites moodustunud kulutusrand. Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Laugrannik lauge reljeefiga rannik. Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Rannamoodustised lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa.
90 kraadi (valem (15)): P=Pscosβ=ρgHs2cgcosβ, kus Ps tähistab energia voo vektorit. Joonis 5. Laineenergia pikaajaline keskmine ranna poole suunatud voog Läänemere idaosas, Soome lahes ja Riia lahes ajavahemikus 1970−2007. 3.VÕRDLEMINE Võrdlemaks, kui suur on mistahes suunast saabuva laineenergia ressurss üksikutes võrgupunktides, on tabelis 2 toodud võrdlus nelja võrgupunkti kohta, mis esindavad ülal kirjeldatud nelja rannaosa. Punkt 24 asub Leedu ja Läti piiri lähistel, punktis 73 ilmneb kõige suurem laineenergia keskmine voog Saaremaa ranniku lähistel, punkt 147 asub Narva lahes ning punkt 194 Riia lahes Pärnu lahest läänes. (võrgupunktide täpsed asukohad on esitatud lisa 3). Tabelist 2 selgub, et suurem osa laineenergiast, ligikaudu 70 %, saabub vaadeldud rannalõikudesse avamere poolt ning vaid 30 % levib rannast mööda või mere poole. Selline
madalamas õhukihis. See tõkestav õhu edasise tõusmise Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga Jõe äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sekund Jõelamm oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Kuhjerand merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse Maasäär meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. Kujuneb tavaliselt rannajoone suuna järsu muutuse piirkonnas, jõesuudmetes, poolsaarte tipus Põhjavesi maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte
625 meetri pikkusest kaldajoonest on suplusalana kasutusel 220 m. Liivaala kaldajoone pikkus on 230 m, millest kasutatav umbes pool (125m). Ülejäänud kaldaosa on kas mudastunud või kaetud taimestikuga. Suplushooaja tipphetkedel, kui randa kasutab ligikaudu 3000 inimest, on probleem parkimisega. Seni pargitakse olemasolevas Tartu mnt ja Järve tn ristis olevas parklas, Tartu mnt rannakioski juures ning tee haljasribal.[2] Päevitajatele on ette nähtud liivane rannaosa. Lisaks liivaribale on võimalik päevitada ja puhata 2008. a uuendatud rannaplatvormil. Rannaplatvormi suurus on ligikaudu 620m millest lähtub L-kujuline 49 m pikkune ja 2 m laiune platvorm, mis moodustab 16 m ja 5 m laiuse platvormiga suplusala kaldasse nn lastebasseini, mille sügavus ei ületa 0,7 meetrit. Suplemiseks ja ujumiseks ettenähtud veekogu osa on tähistatud poidega. Rannas on 2 kahekohalist riietuskabiini. Suplusala põhi on sügavuseni 1,75 m kaetud
annaabi.ee 
