suitsu ja läks asja uurima ja ta jõudis ukseni, kust oli piigade laulu kuulda. Neiud tundsid Kalevipoja vanadest juttudest ja nad pidasid lõbusat pidu.Teisel päeval näitasid piigad Kalevipojale maja. Vasest tuba oli tütarlaste töötuba. Kalevipoeg päästis nad ja viis koju. Neidudel olid võluvõimed ja iga neiu kositi hiljem.Hiiglaneitsi oli Hiiglataadi tütar ja kord pani Hiiglaneitsi Kalevipoja käsilased põlle sisse ja sõitis nendega hõbelaevas muudkui põhja poole kuni kolmanda rannani. Kalevipoeg oli väga sõjakas. Ta oli kuningas ja Kalevi poeg, Teda kutsutakse vägilaseks. Kalevipoeg võitis paljud sõjad, kuid viimse andis ta üle Olevipojale ning lahkus. Ta elas Koiva jõe kaldal nii kaua, kuni raudmehed teda tüütama tulid. Kalevipoeg asus uut kohta otsima. Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja öeldud sõnad. Mõõk kuulas Kalevipoja käsku ja lõikas ta jalad alt, Kalevipoeg suri.
Edasi läks aga taimestik palju tihedamaks, bussijaama vastas olevas pargi osas. Kaldal kasvas tihedalt pilliroogu ja pilliroo vahel kasvas palju vesiputku, sootarna ja soo-osi. Vähem kasvas seal harilikku kalmust ja vees oli ka kollast vesikuppu. Pilliroog kasvas laialt terve pargi äärsel alal kuni rannani. Edasi liikusime Tartu maantee suunas mööda jõe kallast, endiselt leidus palju pilliroogu, kuid juba vähem kui pargi pool. Palju leidus veel hundinuia, harilikku kalmust, sootarna, vesioblikat, soo-osi ja kollast vesikuppu. Vähem leidus harilikku luga, vesiputku ja valget vesiroosi. Viimasena pääsesime jõe äärde Tartu maantee äärest ühe
Kalevipoeg ja Olevipoeg olid vastu. Mindigi natukeseks saarele kuid ära minnes jäi Kannupoiss saare teise otsa parema elu peale. Kalevipoeg tahtis ka teada, miks seal nii hea on ja saatis oma käsilased vaatama, ülejäänud jäid magama. Neid äratas Hiiglaneitsi, kes pani mehed põlle sisse ja viis koju. Kodus proovis Hiiglataat nende kavalust ja palus tütrel nad tagasi viia. Neiu viis nad hõbelaeva ning nad sõitsid aina põhjapoole kuni kolmanda rannani. Seal kohtasid nad koerataolisi olendeid, kellega Kalevipoeg võitles kuni Uku palus järgi jätta. Seejärel purjetas Kalevipoeg koju tagasi. Kodus oli rahulik kuni võõraste vägede ilmumiseni. Kalevipoeg, Alevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg sõitsid hobustega neile vastu ja hakkasid sõdima. Kalevipoja hobune hukkus ja sõda lõppes. Nad jaotasid omavahel sõjasaagi ja sammusid kodu poole. Teel kodu poole kohtasid nad vanamoori, kes küpsetas kapsapäid ja härjapõlvlast.
olid vastu. Mindigi natukeseks saarele kuid ära minnes jäi Kannupoiss saare teise otsa parema elu peale. Kalevipoeg tahtis ka teada, miks seal nii hea on ja saatis oma käsilased vaatama, ülejäänud jäid magama. Neid äratas Hiiglaneitsi, kes pani mehed põlle sisse ja viis koju. Kodus proovis Hiiglataat nende kavalust ja palus tütrel nad tagasi viia. Neiu viis nad hõbelaeva ning nad sõitsid aina põhjapoole kuni kolmanda rannani. Seal kohtasid nad koerataolisi olendeid, kellega Kalevipoeg võitles kuni Uku palus järgi jätta. Seejärel purjetas Kalevipoeg koju tagasi. Kodus oli rahulik kuni võõraste vägede ilmumiseni. Kalevipoeg, Alevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg sõitsid hobustega neile vastu ja hakkasid sõdima. Kalevipoja hobune hukkus ja sõda lõppes. Nad jaotasid omavahel sõjasaagi ja sammusid kodu poole. Teel kodu poole kohtasid nad vanamoori, kes küpsetas kapsapäid ja härjapõlvlast.
kuid Kalevipoeg ja Olevipoeg olid vastu. Mindigi natukeseks saarele kuid ära minnes jäi Kannupoiss saare teise otsa parema elu peale. Kalevipoeg tahtis ka teada, miks seal nii hea on ja saatis oma käsilased vaatama, ülejäänud jäid magama. Neid äratas Hiiglaneitsi, kes pani mehed põlle sisse ja viis koju. Kodus proovis Hiiglataat nende kavalust ja palus tütrel nad tagasi viia. Neiu viis nad hõbelaeva ning nad sõitsid aina põhjapoole kuni kolmanda rannani. Seal kohtasid nad koerataolisi olendeid, kellega Kalevipoeg võitles kuni Uku palus järgi jätta. Seejärel purjetas Kalevipoeg koju tagasi. Kodus oli rahulik kuni võõraste vägede ilmumiseni. Kalevipoeg, Alevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg sõitsid hobustega neile vastu ja hakkasid sõdima. Kalevipoja hobune hukkus ja sõda lõppes. Nad jaotasid omavahel sõjasaagi ja sammusid kodu poole. Teel kodu poole kohtasid nad vanamoori, kes küpsetas kapsapäid ja härjapõlvlast.
Iseäranis suurt huvi pakkus talle veelindude jälgimine. Ornitoloog Aleksander Lint, Kreegi sõber ja kolleeg Haapsalu koolidest mäletab, et helilooja oli hoolas ja terane lindude rände vaatleja.Maa poolt ümbritsesid Haapsalut möödunud sajandi esimesel poolel kõrged männimetsad, millest linlaste armsaimaks jalutuskohaks kujunes Eeslaheni ulatuv Paralepa puhas mets ja rannik. Veelgi kaugemale rändajad jõudsid Ungru pargini ja Pullapää rannani. Just need Paralepa ja Pullapää olid ka Cyrillus Kreegi sagedaste jalutuskäikude sihtpunktid. Eriti oluline, otse pühapaik olnud tema jaoks Paralepa mets. ,,Paralepa on minu tempel," kinnitanud ta oma lähedastele mitmel korral. Muinasjutulise ja salapärase Paralepaga seostas Kreeki ka Mart Saar, kes kolleegi 40. sünnipäeva puhul kirjutas Muusikalehes: ,,Cyrillus Kreek helide nõid, kes viskab joonistusi hämaras
ja Olevipoeg olid vastu. Mindigi natukeseks saarele kuid ära minnes jäi Kannupoiss saare teise otsa parema elu peale. Kalevipoeg tahtis ka teada, miks seal nii hea on ja saatis oma käsilased vaatama, ülejäänud jäid magama. Neid äratas Hiiglaneitsi, kes pani mehed põlle sisse ja viis koju. Kodus proovis Hiiglataat nende kavalust ja palus tütrel nad tagasi viia. Neiu viis nad hõbelaeva ning nad sõitsid aina põhjapoole kuni kolmanda rannani. Seal kohtasid nad koerataolisi olendeid, kellega Kalevipoeg võitles kuni Uku palus järgi jätta. Seejärel purjetas Kalevipoeg koju tagasi. Kodus oli rahulik kuni võõraste vägede ilmumiseni. Kalevipoeg, Alevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg sõitsid hobustega neile vastu ja hakkasid sõdima. Kalevipoja hobune hukkus ja sõda lõppes. Nad jaotasid omavahel sõjasaagi ja sammusid kodu poole. Teel kodu poole kohtasid nad vanamoori, kes küpsetas kapsapäid ja härjapõlvlast.
piki Tavira ja Santa Luzia linnasiluetti. Nelja Vee randa (Praia do Quatro Aguas) sõidame ühe euro eest, ületades laevaga kilomeetripikkuse vahe maismaast. Laevad tulevad ja lähevad 15- minutilise intervalliga ning saarel on võimalik ka keha kinnitada, põhiliselt kalarestoranides. Taviral on võimalik telkida ning minimarketist toidupoolist osta. Läbinud väikese linnaku, kulgeb laudadest laotud teeke rannani, mis kannatab isegi lapsekäruga sõitmist. Saare teise poole randa (Praia do Barril) eraldavad maismaast soolaukad, mille peale on rajatud teekate ning kanalist saab üle mööda kõikuvat silda. Seejärel ootab seal otse randa viiv 110 väike rong. 500-meetrise raudtee alternatiiviks on selle kõrval jalutamine. Rannaäärsed
annaabi.ee 
