ka praeguse klindi alumine , terrigeenseist kivimitest koosnev osa, mille tõttu teisaldatava materjali hulgas suurenes liiva osa. Saare varjus maismaal tekkis tombulaadne setete kuhjeala, mis kiirendas saare ühinemist maismaaga ja kujundas poolsaare selle praeguse kuju. Kvaternaarisetted katavad Pakri poolsaart peaaegu kõikjal, v.a ala poolsaare tipus, kus paas on otse maapinnal. Setete paksus on üldiselt väike(1 – 2 m). Suurem paksus on seotud Läänemere rannamoodustistega, mis sageli kulgevad rööbiti paekalda servaga. Mõnevõrra suurem on setete paksus klindiesisel tasandikul – poolsaare kirderannikul – ja ka poolsaare keskel kõige kõrgemal alal. Kvaternaarisetted on valdavalt esindatud Holotseeni Läänemere setetega. Ülem - Pleistotseeni kuuluva Järva kihistu Palivere staadiumi liustiku põhimoreen 3 on säilinud ainult laiguti poolsaare keskosas, samuti põllküla- Kersalu vahelisel
Iga seireala kohta koostatakse maastiku (paigaste) kaart, paigaste sisene liigestatus esitatakse taimkatte tüüpide leviku järgi, iseloomulikust kohast koostatakse maastikuprofiil. Koostatakse profiilil kasvavate soontaimede, sambla- ja samblike nimistud, 17 näitajast koosnev andmestik kaitseväärtuste, ohustatuse ja muutuste kohta. Illustreeritakse fotodega, mille asukoht antakse kaardil. Rannikumaastik jaguneb kiiresti muutuvaks nüüdisrannaks ja vanade rannamoodustistega rannikualaks, mis muutub aeglasemini. 3.Põllumajandusmaastike seire - eesmärgiks on regulaarse ülevaate saamine erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuri teisenemisest ning erinevate kõlvikute ökoloogilisest seisundist. 24 seireala. Seega: seiratakse neid maastikke, mis on lähiminevikus, praegu ja lähitulevikus kõige kiiremini muutuvad. 8. Maastikuhoolduse eesmärk. Maastikukaitse eesmärk. Erinevad kaitsealad.
näiteks Vilsandil (2,6), Kõinastu laiul (1,4) ja mujal. Liigestatum on Saaremaa rannajoon nii loode kui kaguosas, kus esineb mitmeid kaugele merre ulatuvaid poolsaari ning nende vahele jäävaid maismaasse lõikuvaid lahtesid. Nendes piirkondades on rannikumaastike osatähtsus palju suurem kui näiteks väheliigestatud rannajoonega Pammana piirkonnas. Rannikumaastike piires saab eristada kiiresti muutuvat nüüdisranda, kus valitsevad looduslikud protsessid,ning vanade rannamoodustistega rannikuala, kus looduslikud muutused toimuvad palju aeglasemalt ja peamised muutused on seotud inimtegevusega. Tänapäeva maastikest jääb Saaremaal mere vahetu mõju alla ainult umbes 1%. Nende kahe rannikumaastiku vööndi vahel on üldjuhul tihe seos, mis on seletatav ühesuguste loodustingimustega viimastel aastatuhandetel mandrijääjärgsel perioodil. Nüüdisranna maastikuline liigestatus põhineb rannavöönditüüpide vaheldumisel, mille tingib vana
Joaveski joastikul Loobu jõel on umbes 150 m ulatuses kaheksa madalamat paest astangut, millelt vesi langeb 5,4 m. Nõmmeveski juga, mis asub Valgejõe kanjoniorus Nõmmeveskil, on küll madal (1,2 m), kuid see-eest üsna veerohke. Lahemaa rahvuspargis asuvatest järvedest on suurim Kahala klindilahes paiknev Kahala järv (pindala 346 ha). Klindiesise ala järved kujutavad endast rannalähedasi järvi, mis on merest eraldatud rannamoodustistega ja pärastjääaegse maakerke tõttu. Suurimaks neist on 56,8 ha suurune segatoiteline Lohja järv. Rannalähedase järve kohta on ta küllalt sügav, maksimaalselt 3,7 m, keskmiselt 2,2 m. Väheliigestatud kaldajoonega Käsmu järve pindala on 43 ha. Heaks 8 näiteks maakerke intensiivsusest Põhja-Eestis on aga soolakaveelised Maalaht ja Ulgulaht Viinistu külast loodes. Veel 19