muutnud oma asukohta Tsükliline randade areng. Jäävabadel talvedel tormidega on ajuvesi murrutanud rannaastanguid ja eelluiteid (Valgerannas, Uulus). Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja rannajoone vahele jääb mitu rannaäärset nõgu (sonni), kus kohati kasvab roostik. Pinnamood Saame eristada kolme erivanuselist põhjalõunasuunalist rannamoodustiste kujunemise vööndit: Idapoolseim, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud liivast rannavallide vöönd MassiaruLodja joonel on enamasti 710 m kõrgune. Terve Liivi lahe rannikumadaliku kõrgeim punkt (55,8 m) asub Urissaares. Ümbruses asuvad põllumaad ja asustus koos tähtsaima kohaliku teega. Sisemaine Antsülusjärve aegne vöönd luitestunud vallid kõrguvad 814 m ü.m.p Läänepoolne Litoriinamere aegne vöönd (enamasti 49 m ü.m.p) Pinnamood
kasutuskõlblikuks. tarbevaru maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks; reservvaru maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Liivamaardlad levivad enam-vähem ühtlaselt üle Eesti, kuid nende genees on erinev. Näiteks Balti mere arengustaadiumite rannamoodustiste setetega seotud liiva- ja kruusamaardlad paiknevad Lääne-Eestis ja saartel, liustikujõe hästi sorteeritud deltasetetest moodustunud suuremad liivamaardlad asuvad Harjumaal ning mõhnadega seotud kõrge kvartsisisaldusega liiva- ja kruusamaardlaid leidub Ida-Virumaal, Viljandi- ja Võrumaal. Kakruusamaardlaid paikneb üle Eesti, kuid samas on kruus geoloogilise tekke poolest kõige piiratum ehitusmaavara ressurss, mille varu Harjumaal on enamasti kaevandatud.
3.Postglatsiaalne periood. Kvaternaarsed mandrijäätumised, kui liustikujää ja selle sulamisveed ühelt poolt kulutasid aluspinda ning teiselt poolt kuhjasid kulutusel peenestatud kivimid teistesse kohtadesse ja kujundasid ümber reljeefi. Nende alade edasine areng üldise maatõusu foonil on tihedalt seotud Läänemere nõos asuvate veekogude arenguga. Koos maakerkega määras see rannajoone muutused ja saarte ning poolsaarte kujunemisvõimalused, samuti rannamoodustiste tekke. 12. Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium. Areng toimub maastiku sisemise arengu ja välisjõudude toimel. Maastiku areng väljendub maastike struktuuri muutustes: maastik rikastub uute tunnustega, s.t. muutub iga etapiga keerukamaks oma komponentide ja maastikulise struktuuri poolest. Abiootilises staadiumis määravad geoloogilised protsessid - abrasioon, akumulatsioon, erosioon, deflatsioon jm. biootilises staadiumis on oluline
• Hiiumaa, Saaremaa, Mandri läänerannik • Noored sood, moodustunud pärast Litoriinamere transgressiooni (mitte üle 4000 aasta) • Soostumiskolded on enamasti järved või rannikulõukad, esineb ka luidetetagust maismaa soostumist • Pihla, Õngu, Kõivassoo; Koigi, Pelisoo; Nehatu II Lääne – Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkond(23%) • Tasandikuline ala mitmesuguste rannamoodustiste ja lubjakivilõhanditega piirkond. Äravool aeglane. • Läänemaa suursoo, Marimetsa raba, Mõdrama soostik, Tuhu soo, Lihula- Lavassaare (383km2), Orgita III Edela – Eesti suurrabade valdkond (31%) • Litoriinamere ja Antsülusjärve luidetetagune ja vaheline ala. • Tolkuse, Rääma, Tõhela, Võlla, Kase, Kõrsa, • Balti jääpaisjärve taandumisel vee alt vabanenud alad • Kikepera, Kuresoo, Ördi, Valgeraba, Nigula, Möksi
suurimad ja sügavamad laukad, neist suurimal on pikkust üle 200 m. Aabla raba pindala on 356 ha, see on peamiselt kidurate mändidega puisraba. Ka Aabla rabas leidub älveid ja laukaid. 13 Arvukad Lahemaa rahvuspargi väikesood on tavaliselt kujunenud erivanuseliste rannavallide ja -rõõnete vaheliste kitsaste nõgude soostumisel ja esindatud siirdesoode või rabadega. Sarnaseid rannamoodustiste-soode komplekse esineb näiteks PudisooSuurekõrve rannabarride süsteemis, samuti Hara rabast põhja pool. Kahe sootüübi vahel esineb erinevaid üleminekuid, nagu näiteks MaarikojaPedaspea Litoriinamere luidestunud barri taha kujunenud raba või Lohja ja Kasispea soo. Vähesed madalsood on tekkinud kunagiste rannajärvede ja järvikute kohale, sinna, kus jääjärveline savi asub maapinna lähedal. Neist suurimad on kuni 2,4 m paksuse turbakihiga
annaabi.ee 
