Oandu loodusmetsa rada Luua Metsanduskool LRJ II Rada asub Oandu looduskeskuse juures, auto saab jätta parklasse Click to edit Master text styles Second level Tutvustab Third level Fourth level -vanu rannamoodustisi Fifth level -metsa arengu erinevaid etappe -metsa kooslusi -metsloomade tegutsemise jälgi Raja pikkus 4,7 km, aega kulub 2h Parkla koordinaadid: 59.56479; 26.10220 Raja alguse koordinaadid:56.56713; 26.09796 Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level
Pinnavormid Kõrgustiku servaaladel (Suure-Jaani, Leebiku, Suislepa ja Tarvastu ümbrus) on madalaid voori ja voorelaadseid künniseid, jääkulutusnõgudes soid (Pahuvere, Rubina, Lagesoo) ja järvi (Õisu järv ja soo, Veisjärv, Viljandi järv, Mäeküla järv). Hilisjääajal kõrgustikul paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid, rannikuluited). Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune TänassilmaViljandiRaudna ürgorg, sellega on ühinenud ÕisuKõpu laugeveeruline org. Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg. Sellest idas paiknevad LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen
Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere, Kuresoo, Ördi, Kikepera, Kõrsa ja Tolkuse). Madaliku põhjaosa läbib Põhja-Pärnumaa servamoodustiste kaar; leidub muidki liustikutekkelisi pinnavorme, nt. Lääne-Eesti tuntuim Potsepa liustikujõedelta. Rohkesti rannamoodustisi pärineb holotseenist, nt. Kaks piki rannikut rööbiti kulgevat luiteahelikku, mis Häädemeestest lõunas liituvad. Madaliku kõrgeimad alad on Sakala kõrgustiku jalam (üle 50m) ning Tõstamaa ja Varbla ümbrus (kuni 44m); viimases on suuri voorjaid pinnavorme. Veestikust kuulub enamus Pärnu jõestikku, järvedest on suurimad Ermistu, Tõhela ja Lavassaare. Suuremat osa madalikust katab mets (luiteil eriti männimets, lääneosas laane- ja kohati salumets)
hoovused Viib ära setted tuul Kuhjab setteid liivastel aladel--luited merejää Jää lõhub rannikut Taimed,loomad Kinnistavad pinnast ja kaitsevad seda, juured takistavad setete ära kandumist jõed Toovad setteid inimene Kui on muudetud midagi rannikul, siis tulemuseks hakkab kujunema lainetus, mis laguneb ja see ei meeldi inimestele Miks leidub rannamoodustisi kaugel sisemaal? Too mõni näide. - maapinna kerkimine, Sahara kõrgutiku lääne osast on näha Kuidas muutub laine pikkus rannikule lähenedes? - rannikule lähenedes laine pikkus väheneb, sest vee ringlemist hakkab takistama merepõhi. Kui sügavale ulatub veeosakeste liikumise mõju ? - ½ laine pikkust Järsk e pankrannik Laugrannik Ülekaalus lainete kulutav tegevus Ülekaalus kuhjuv tegevus
Ülemoleistotseenis oli pikem Suuremad neist on Pärnu ja Kasari jõe madalik. Suuremad soomassiivid on kas tasased või jäävaheaeg - mikulini ajajärk. sellest ajajärgust pärinevad interglatsiaalsed järve- ja sageli kuplisarnased (rabad Edele-Eestis) maastikuelemendid. soosetted Rõngus ja Karukülas. Mandrijää poolt erinevatel ajajärkudel maha jäetud setted Kohati esineb Madal-Eestis vanu rannamoodustisi ja oose e. vallseljakuid. moodustavad põhilise osa kvaternaari setetest Eestis. Nende suuremate kuhjealade, Otepää Viimased on kuni 20 km pikkused kitsad järsunõlvalised seljakud, mis kulgevad peamiselt ja Haanja kõrgustiku setete põhituumik pärineb dnepri ajajärgust. Seda katavad, nagu loode-kagu ja kirde-edela suunas.
Hiiumaa suurimad järved o Esineb karsti aga vähe · Asustus o Vadavalt rannikul o Hiiumaa siseosa on asustatud väga jõredalt · Hiumma ja ümbritsevad saared (Vohilaid, Heinlaid, Väinamere saared). Ka Vormsi kuulub Hiiumaa maastikurajooni hulka o Kas Kassari on saar? · Kõpu poolsaarel saab leida erinevate etappide rannamoodustisi, mis tähistavad Läänemere erinevaid arenguetappe · Tornimägi omapärane on see, et ehitati kõige kõrgema kohale · Kärdla meteoriidikraater o Kraatri läbimõõt on 4 km o Tekkis meteoriidi kokkupuutel maapinnaga o Kraater on täis settinud. · Eestis on avastatud 8 meteoriitseks peetavat struktuuri, mis on umbes üks struktuur 10 000 km2 kohta. · Hiidlaste seltsid Vormsi
annaabi.ee 
