wikipedia.org/wiki/Juttselgk %C3%A4rnkonn#mediaviewer/File:Juttselgk%C3%A4rnkonn.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Must toonekurg#mediaviewer/File:Ciconia_nigr a_1_(Marek_Szczepanek).jpg http://www.osta.ee/postkaartvalgepeamerikotkas31291450.html Taimestik • Liivi lahe rannikumadalik on metsarohke. • Ligikaudu 63% alast on kaetud segametsaga. Rannamets Kabli lodumets http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumadalik/parnu http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikuma maa_rannametsa_luited2 dalik/parnumaa_kabli_lodumets2 Metsad • Männimetsad • Kuusemetsad • Lehtpuumetsad(kõige rohkem) https://geolocation
Rakvere Reaalgümnaasium Anett Rannamets 10.M klass MOTIVATSIOON NING ENESETEOSTUS psühholoogia referaat Hindaja: XX Rakvere 2011 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...................................................................................................................................
8 Liisi Lainevee (Lisa.2.22) Soomest kirjutab, et läks natukeseks ajaks, kuna õde kutsus, aga nüüdseks on sellest natukesest saanud pea 10 aastat. Nii on igal oma põhjus, kuid valdavalt on mindud siiski majanduslikel põhjustel. Uurisin väljarännet lendude kaupa alates lennust, mis lõpetas aastal 1972, sest sellest lennust leidsin esimese väljarändaja. See on Sirje Rannamets (Tagam), kes tegelikut elas pikalt Eestis ning rändas välja alles hiljaaegu. Järgmine väljarändaja on Laine Tagam-Saar, kes läks välismaale 1976. aastal, aga tuli hiljem tagasi Eestisse. Järgmine väljarändaja peale Lainet on aastast 1978: Anneli Valk, kes elab Soomes ja hoiab lapselast. Sama aasta lennust on pärit Lahtis elav bussijuht Raivo Eessaar (Lisa 2.36). Kuni 2000. aastani on lõpetajate hulgas üksikud väljarändajad, 2002. aasta lõpetajatest on
vabrikutes ning linnast väljas põllutöödel. Kellegi põgenemise puhul lubati hukata kümme kohale jäänud kaasvangi. […] Töökoha läheduses avastasid tüdrukud autoremonditöökoja, kus töötasid eestlased. Hädavajaduse ettekäändel jooksid tüdrukud tihti sinna meeste juurde ja peagi oli igal ühel oma „sõber“, kes temaga oma moonakotti jagas. […] Mul oli üks eestlane, kes mind armastas. Ta nimi oli Juku Rannamets. Ma ei saanud aga temaga rääkida, ma ei osanud eesti keelt ega tema tšehhi keelt. Kui ma tulin, seisatasin ühe klaasukse taha, ta nägi mind, võttis ajalehepaberisse mässitud pakikese, pani selle masina peale ja läks minema. Läksin masina juurde ja võtsin pakikese. Selline side oli meie vahel. Niiviisi aitas ta mind, kui tal võimalik oli, kogu selle aja, mis ma Tallinnas olin. […] Eva Dubovát aitas üks Wehrmachti sõdur: Ühel ilusal päeval, kui me vabrikust tagasi vanglasse
annaabi.ee 
