t. et nad on tekkinud maatõusul merest kerkinud vabale, eelnevalt taimestumata pinnasele, mida inimene on kasutanud loomade karjatamiseks ja heinamaana. Viimastel aastakümnetel on traditsiooniline ranna-alade majandamine jäänud soiku ning tulemuseks on nende kinnikasvamine. Eriti kiiresti tungib rannaniitudele karjatamise lõppemisel peale pilliroog. Rannaniitude kinnikasvamise tulemuseks on nii meie halofiilse floora kui ka rannikukoosluste mitmekesisuse kiire vähenemine. Lisaks kahaneb rannamaastike esteetiline väärtus. Nende negatiivsete nähtuste leviku tõkestamiseks on vaja kiiresti leida võimalusi ja vahendeid rannaalade majandamise jätkamiseks. Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu
aastal) on ajaloolis-kultuurilise suunitlusega; see hõlmab KallavereÜlgase klindipoolsaare idaosa ning Jägala klindioru ja selle ümbruse (Jägala juga, Jägala ja Jõelähtme kanjonorud, Kostivere karstiala, Ülgase pank). Jägala juga. Lahemaa Rahvuspark · (72 500 ha, millest 47 410 ha on maismaa ja 25 090 ha akvatoorium, moodustatud 1971. aastal, Eesti esimene rahvuspark). Klindil on rahvuspargis teisene roll, sest põhirõhk on siin rannamaastike, st poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi) ja lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Vergi) kaitsel. Aga ka merekaugetel klindipoolsaartel (Kolgaküla, Ilumäe, Muuksi, Kolga) ja -saartel (Tsitre) ning -orgudel (Pudisoo, Valgejõe, Loobu) on oluline osa Lahemaa maastikupildi kujundamisel. Klint Muuksis. Toolse kaitseala · (12,9 ha) hõlmab klindiastangu ja sellealuse klindimetsa Toolse jõeoru ümbruses ning haruldase soostunud tammiku jõelammil.
väheste sõnadega oli maalitud akvarelliliselt õrn talvepilt, täis romantilist igatsust. Silmatorkav oli juba selle luuletuse graafiline vormgi, mis oli tollal eesti luules uudne. Aga veel rohkem kui oma plastilise väliskujuga mõjus see luuletus kaasaegsete kriitikute kinnitust mööda oma sugereeriva üksindustundega. Värsikogud ,,Villem Grünthali Laulud" (1908) ja ,,Kauged rannad" (1914) paistsid silma uudse looduslüürika ainesega, rannamaastike impressionistlike kirjeldustega. Minevikuromantikast on kantud poeemid ,,Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) 5 ja soomemõjulises regivärsis kirjutatud ,,Merineitsi" (1918). V. Ridalale iseloomulikust rahvaluule harrastusest kasvas välja pikem eeposetaotlustega regivärsiline poeem ,,Toomas ja Mai" (1924). Ta kavandas seda uueks rahvuseeposeks, kuid see ei küündinud Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" tasemeni ning vajus unustusehõlma.
· Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919), toimetas ajakirja "Eesti Kirjandus" (1910-1914) ning "Üliõpilaste lehte" (1914-1916), alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. · Villem Ridala suri 16.01.1942 Helsingis Looming: · Tuntuks sai luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Värsikogud "Villem Grünthali Laulud" (1908) ja "Kauged rannad" (1914) paistsid silma uudse looduslüürika ainesega, rannamaastike impressionistlike kirjeldustega. · Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. · Ridala luulet kujundavad impressionismile omased jooned. · Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. · Eesti kirjandusajaloos on V. Ridala looming jäänud eraldiseisvaks, ta ei leidnud mõistmist ka oma kaasajal. Teosed: · Villem Grünthali Laulud (1908) · Kauged rannad (1914)
karjatamiseks ja heinamaana (sageli niideti lisaks heinale ka noort roogu loomatoiduks). Viimastel aastakümnetel on traditsiooniline ranna-alade majandamine jäänud soiku ning tulemuseks on nende kinnikasvamine. Eriti kiiresti tungib rannaniitudele karjatamise lõppemisel peale pilliroog. Rannaniitude kinnikasvamise tulemuseks on nii meie halofiilse floora kui ka rannikukoosluste mitmekesisuse kiire vähenemine. Lisaks kahaneb rannamaastike esteetiline väärtus. Nende negatiivsete nähtuste leviku tõkestamiseks on vaja kiiresti leida võimalusi ja vahendeid rannaalade majandamise jätkamiseks (PKÜ, rannaniidud) Pool-looduslikud koosluste hooldamata jätmise ja seetõttu nende hävimisega kaotame olulise osa oma looduspärandist. Näiteks on Laelatu puisniidult loendatud 76 taimeliiki ühel ruutmeetril, mis on omamoodi rekord meiega sarnaste looduslike tingimustega maade seas. Kuid selliste
annaabi.ee 
