ehted ribapõllud. Hõbeda töötlemine. ÜHISKOND Jagunes kaheks: Ülikud maksustasid Hõimude Külades ei elanud Kujunesid külad haritava maa. siirdumine ühest palju inimesi koos, Rannakultuur ja Toimus kohast teise, sisemaakultuur võmuvõitlus hõimuriigikeste teke, oli sõdaderohke periood, poliitiliselt suured muutused
e uus antikunst. Vastandus sel ajal edukale abstraktsele ekspressionismile. Marcel Duchamp'i pärandi taasavastamine. JASPER JOHNS, USA lippude seeria; Pronksi valatud kaks õllepurki. ROBERT RAUSCHENBERG ,,Voodi"- pealmisele kattele on pritsitud värvi. ,,Monogramm" kits auto- kummiga. II POPKUNST INGLISMAAL(kunst peale II MS) kunst oli liiga vananenud. RICHARD HAMILTON kollaaz ,,Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meeldivaks" DAVID HOCKNEY rannakultuur, õhutühi ruum, basseinid, LA elukultuur, pilvitud taevad, tükeldatud, fotolik ja pastelne koloriit. ALLEN JONES erootilise, fetisistliku alatooniga teosed. III POPKUNST USA-s(1960.ndad) originaalsed, uuendustele avatud, suurejoonelisemad, suurem materjalide valik, tehnikate valik. Isikupärased ja ühiskonnakriitilised. CLAES OLDENBURG popskulptor, huumor kommertskeskkonna üle. 1969 ,,Huulepulk" ühiskonnakriitiline, Make love, not war
haistmishinnang alati olulist tolli. Nt. omistati prostituutidele iseloomulikke negatiivseid lõhnu. "Tühjuse territoorium: Lääne-Euroopa ja rannaihalus, 17501840" (1988) Uurimus maastike ja keskkonna tajumisest.Peamine teema kuidas sündis 18. sajandi keskpaiku Euroopas uus kollektiivne rannaihalus. Kui enne 1750. aastaid ei hoolinud eriti keegi randadest, siis edaspidi hakati neid üha massilisemalt külastama mereäärseid piirkondi asuti ümber väärtustama, sündis rannakultuur (sh ka rannaarhitektuur, rannakostüümid jms) "Maakellad: 19. sajandi maapiirkondade helimaastik ja tundekultuur" (1994) Uurimus 19. sajandi helide ja kuulmis-kultuurist. Peamine teema: kirikukellade suur tähtsus maaühiskonnas. Corbin toob kasutusele "heliruumi" mõiste, kirjutades, et "kellatorn surub inimestele peale kindla heliruumi" ja "kujundab nende siseilma". Heliruum määratleb ja kujundab inimeste teatava "helilise identiteedi". 19. sajandi külainimesed suutsid
peale. Kalossid muutusid isegi moeröögatuseks, mida kanti ka ilma kingadeta. Traditsioonilisemad meelelahutusorganisatsioonid ja nende tegevus toimus EV aja ka edasi. Levis ka erinev sportlik ajaveetmine. Järjest rohkem hakkasid levima uued tantsud tangi ja fokstrott. Hakati korraldama ka tantsukursusi, kus sai neid uusi tantse ka õppida. Samas propageeriti ka rahvakultuuri. Mõningatest eesti rahvatantsudest püüti teha seltskonnatantse. Suviti levis ka rannakultuur, mis siinmail eriti veel ei tegeldud. Hakati päevitama ja suplema. 10.11.2009 KULTUUR EESTIS NÕUKOGUDE AJA ESIMESEL POOLEL (1940-1970) Kogu ühiskond muutus radikaalselt. Toimus suur ümberkorraldamine ja muutmine. Viidi sisse tsensuur, mis puudutas kõiki kultuurivaldkondi. Kultuuri püüti propaganda eesmärgil ära kasutada. Omal ala tegutsemine muutus komplitseerituks, kui mitte võimatuks. KUNST Ideologiseeritus oli esimestel aastatel veel tagasihoidlik
annaabi.ee 
