Põhja-nahkhiir Transpordi mõju Transport võib mõjutada elusloodust negatiivselt peamiselt elupaiku killustades ja liikide looduslikku levikut takistades. Samuti võib transport soodustada invasiivsete võõrliikide levikut. Elurikkuse säilitamiseks tuleb uute transpordirajatiste planeerimisel nende küsimustega arvestada. Veetranspordiga kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine, ehitus ning saasteainete keskkonda sattumine. Õnnetused ohtlike veostega võivad hävitada tundlikke rannakooslusi ja elustikku. Samuti põhjustab tihenev laevaliiklus merepõhja setete liikumist ja murrutab rannajoont. Laevade jäätmete käitlemisega, sh ballastveega võivad keskkonda sattuda kahjulikud ained ja levida võõrliigid. Maismaatranspordi mõju elurikkusele loetakse kõigist transpordiliikidest suurimaks. Maantee- ja raudteevõrgu alla jääb Eestis kokku umbes 570 ruutkilomeetrit maismaad ehk ligi 1,3% Eesti pindalast. Transpordivõrgustik killustab elupaiku, elusolendite vaba
energia- ja ruumikulu ühiku kohta on mitu korda väiksem kui maantee- ja õhutranspordil. · Õhutransporti iseloomustab väga kõrge energiakulu ja otsene mõju osoonikihi hõrebemisele, müra, lennukoridoride ristumine lindude rände koridoridega jms. · Veetranspordiga kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine ja ehitamine, jää lõhkumne, pilsiveed ja õnnetused ohtlike veostega, mis mõjutavad vee elustikku ja tundlikke rannakooslusi. · Maantee- ja raudteetranspordi taristu killustab ja vähendab looduslike ekupaikade pindaöa, tekitab barjääre ja müra ning saastab pinnast, õhku ja vett. 14. Toiduainetetööstuse mõju keskkonnale · Keskkonda ohustavad toiduainetööstuse heitveed, mis aitavad kaasa veekogude eutrofeerumisele · Elujõuline toiduainetetööstus on oluliseks toeks pärandkoosluste ja maastike säilitamiseks vajalikule põllumajandusele. 15
Rusukallet katab pärnast, saarest, vahtrast, jalakast, sanglepast, haavast, remmelgast, toomingast, pihlakast lopsakas mets, kus on ka kuuske ja tamme. Ka alustaimestik on lopsakas ja liigirikas, palju on sõnajalgu. Haruldastest liikidest kasvab Kes-Euroopa varjukatele mägimetsadele omast mets-kuukressi., karulauku, mets-jürilille. Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik. Puisniite ja niite on väheks jäänud, need on kinni kasvanud. Mere ääres on rannaniite ja rannakooslusi. Huvipakkuv on saarte taimkate. Saared võib jaotada järgmiselt: 1. rühma moodustavad üleujutatavad puude ja põõsasteta saared, taimkate peaaegu puudub soolalembesed rannikuniidud: Keri, Kumbli, Vahekari, Tapurla karid, Vähelood, Kasispea Keskmine lood. Huvitavamad taimeliigid on suur kukehari, rohulauk, rand-seahernes ja roosa merikann. 2. Stabiliseerunud taimkattega saared, kus põõsaste (kibuvits, türnpuu, puju, pihlakas,
Õhutransporti -iseloomustab väga kõrge energiakulu ja otsene mõju osoonikihi hõrenemisele, müra, lennukoridoride ristumine lindude rände koridoridega ja erinevate lennuväljadel kasutatavate kemikaalide pääsemine pinnasesse ja põhjavette. Veetranspordiga- kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine ja ehitamine, jää lõhkumine, pilsiveed ja õnnetused ohtlike veostega, mis mõjutavad vee elustikku ja tundlikke rannakooslusi. Maantee- ja raudteetranspordi infrastruktuur - killustab ja vähendab looduslike elupaikade pindala, tekitab barjääre ja müra ning saastab pinnast, õhku ja vett. Raudtee on võõraste taimede seemnete levitaja ning toimib kui mõnede selliste liikide migratsioonikoridor. 14.Toiduainetetööstuse mõju keskkonnale. 1) Toiduainetetööstus andis 1998.a. ligikaudu 29% tööstuse kogutoodangust, olles sellega Eesti olulisim tööstusharu. Aastaks 2004 oli kahanenud 16%-le.
annaabi.ee 
