3 Nimeta soolakutaimi. 4 Kirjelda vareskaera 5 Kirjelda merikapsast 6 Kirjelda rohevetikaid meres 7 Kirjelda pruunvetikaid meres 8 Kirjelda punavetikaid meres 9.5. Selgrootud loomad 1 Nimeta selgrootuid loomi Läänemeres 2 Kirjelda kirpvähilisi. 3 Kirjelda merikilki 4 Kirjelda meriristi 5 Millised karbiliigid elavad Läänemeres 6 Mida söövad karbid? Kes on nende vaenlased? 7 Kirjelda meriristi 8 Kirjelda söödavat rannakarpi 9.5. Selgroogsed loomad 1 Nimeta kalu, kes elavad länemeres 2 Kirjelda räime 3 Kirjelda lesta 4 Kes on läbirändelinnud? 5 Kes on haudelinnud? Too näiteid Eesti haudelindusest. 6 Kirjelda kühmnokk-luike 7 Kirjelda naerukajakat 8 Nimeta peamised Läänemere imetajad 9 Kirjelda mügrit 10 Kirjelda viigerhüljest 11 Kirjelda hallhüljest
Rott ja jänes oma urgudes, lehm oma laudas on ilmselt niisama õnnelikud kui mina." Loomad ja linnud on paremad müürsepad ja puusepad kui inimesed. Linnupesa on pesa ülivõrdes. Teokarp on loomse koja ülim saavutus. Kaunis spiraalsus kaitseb tigu kurjade pikkade hammaste eest. Teokarp on inspireerinud ka saksa ekspressionistlikke arhitekte, Bruce Goffi ja tänapäeva virtuaalse arhitektuuri fänne. Ühel hiina mandariinil oli suurest teokarbist vann. Corki gravüüril võib näha tohutut rannakarpi, milles on võtnud istet kümmekond täiskasvanut, neli last ja üks koer. Peatükis "Nurgad" räägitakse ruumi detailidest. Leonardo da Vinci soovitas maalikunstnikele, keda loodus küllalt ei inspireerinud, vaadata uneleval pilgul vana müüri pragusid. Sest kas pole neis joontes universumi enese plaan, mille aeg on joonistanud vanale müürile? On nurki, kust ei pääse enam välja. Poeet ütleb: 'Aga auto signaal sundis mind väljuma nurgast, kus hakkasin surema ingli unelusse'
Teistes riikides, nagu Iirimaa, on austrikasvatusega hakatud tegelema alles hiljaaegu. Erinevad kasvatusmeetodid põhinevad kõik traditsioonilistel meetoditel. Euroopas kasvatatakse kaht liiki – söödavat austrit (Ostrea edulis) ja (enamalt jaolt) suurt hiidaustrit (Crassostrea gigas). Austri kasvamiseks kaubanduslikult sobiliku suuruseni kulub 3–4 aastat. Ka rannakarbikasvatuse puhul on tegemist kahe liigiga, mis sõltuvad tootmise geograafilisest piirkonnast: väiksemat söödavat rannakarpi (Mytilus edulis) kasvatakse põhja pool ja suuremat vahemere rannakarpi (Mytilus galloprovincialis), mida on nimetatud ka hispaania rannakarbiks, kasvatatakse lõunapoolsetes piirkondades. Kasvatamismeetodid sõltuvad kasvatatavast liigist ja piirkonnast. Euroopas kasvatatakse veel teisigi molluskiliike, nagu veenuskarbid, südakarbid, jakobi kammkarbid ja merikõrvad. Nii euroopa kui ka jaapani veenuskarplaste kasvatamisega hakati tegelema hiljem kui teiste molluskitega
Vesi kannab ära ka elutegevuse jäägid (kaka). Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed parasiteerivad mõnda aega kaladel enne kui nad veekogu põhja laskuvad, kus nad karpideks arenevad. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikeseid veeloomi ja vetikaid, ise on nad toiduks mitmesugustele veeloomadele (veelindudele) Inimesed kasutavad osa karpe söögiks, nt austreid, kammkarpe, söödavat rannakarpi ja söödavat südakarpi. Sissevooluava ava karbipoolmete vahel, mille kaudu vesi koos toiduga karbi õõnde liigub. Väljavooluava ava karbipoolmete vahel, mille kaudu vesi ja elutegevuse jäägid karbist välja liiguvad. PEAJALGSETEL ON JALA ASEMEL KOMBITSAD Peajalgsed elavad meredes. Nad on välise toeseta limused, kellel on pea, puudub aga jalg. See on muundunud suu ümber paiknevateks kombitsateks, millega nad püüavad saaki ja kaitsevad end.
Kassid võivad kuulda mitte üksnes kõrvade, vaid ka silmadega. 2911. Koera ja kassi vahelised erimeelsused tulenevad sabaliigutuste vastandlikest tähendustest. 2912. Kui tahad koeraga sõbraks saada, ära vaata talle otse silma (see väljendaks otsest ähvardust). 2913. Vahel kleepuvad mõned rotid sabapidi tugevasti kokku ning on sunnitud liikuma kahe või enamapealise monstrumina. 2914. Jänesel on hea joosta mäest üles, kuid raske mäest alla. 2915. Kajakad ei suuda taibata, et rannakarpi ei saa vastu liiva katki lüüa. 2916. Varblasele ei meeldi sinine värv. 2917. Sisalikele meeldib süüa elavaid mesilasi. 2918. Saba mittetäieliku eemaldumise tõttu on leitud isegi nelja sabaga sisalikke. 2919. Mahamurdunud sabaga sisalikud kaotavad igaveseks ujumisvõime. 2920. Vihmaussid armastavad väga praetud liha (kui seda neile pakkuda). 2921. Varesed oskavad viieni loendada (kuid mitte rohkem; kuus ja seitse on neile võrdselt "mitu"). 2922
annaabi.ee 
