Kuid ega merikapsas ka igal meie mererannal kasva .Eesti esineb kohati, peamiselt läänerannikul, ka saartel, Põhja-Eestist on teada vaid üksikuid leiukohti. Eelkõige on ta Lääne-Eesti mandri ja saarte rannikute taim. Elupaik : Kasvab klibusel ja kruusasel rannal, rannaniidul, kohtades, kus juured ulatuvad soolase mereveeni.Praegu on merikapsas meie randades kosunud, kuid veel paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline, et rannakarjamaal uitavad lehmad sõid taimed lihtsalt ära. · ARENG Meikapsa lehed kasvavad 6070 cm pikkuseks ja umbes 40 cm laiaks . Merikapsa varred on tugevasti harunenud, sageli kasvab ühest juurest välja mitu vart. Mõnikord moodustab merikapsas kuni meetrikõrguseid puhmaid. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt maa-aluste roomavate juurevõsundite abil. · OHUSTATUS JA KAITSE Merikapsas ei kuulu looduskaitse all olevate taimede hulka , seda on piisavalt palju ja see on levinud taim .
võimu all olnud. Järelikult on see uus ja huvitav Samas oleme me ise üritanud oma jonni ajada see võid minil hetkel tunduda igati tark tegu kuifd nüüd hiljem järele mõeldes näeme et tegutsesime vaid tuule ajaendil. Meil on mõjutusi kõikidest teguritest kes meie käekäiku on suunanud. Eesti kultuur on kui kadakas mis kasvab ranna niidul. Mida on räsinud aastasadade jooksul tormituuled ja randapaisatud rüsijää. Mida on järanud lambad keda kasvatatakse rannakarjamaal. Kõikidele nendele vintsutustele vaatamata on eesti kultuur jäänud ikkagi truuks oma põhijoontele- vaikselt kasvada ja kannatada ära kõik mis ette tuleb. Et siis kunagi lihtsalt ajale alla vanduda
mätlike maadega. Karjatamise tagajärjed sõltuvad kariloomade liigist ja tust, nende arvust pinnaühiku kohta, karjatamissesoonist ja karjamaa aedikuteks jaotamisest. Palju näiteid on selle kohta, et erinevad veisekarjad vivad eelistada erinevaid taimeliike ja -kooslusi. Loomad pivad üksteiselt, mis on karjamaal söödav ja maitsev. Seetõttu on suureks eeliseks sellise karja kasutamine, millest üks osa on varem juba rannakarjamaal olnud.Veised lähevad meelsasti toitu otsima ka madalasse vette ning saavad sel viisil takistada roo levikut. Samas ei söö nad rohtu oma snnikult, sinna moodustuvad sügisepoole krgekasvulise ja lopsaka taimestikuga nn. snnikumättad. Hobustele meeldib kõige rohkem kõva ja kindel maa, kuid ka nemad vivad minna vette pilliroogu sööma. Hobused hammustavad madalalt ja kuival maal jääb taimestik madalakspöetud. Hobused söövad ka veisesõnnikulaikudelt ning hoiavad kõrged luht-
Soolalembeline taimkate. Sooldunud rannikumullad on enamasti kohtades, kus mereveetase on kõrgem ja ulatub mullaprofiili , kõrge veetaseme korral võib olla isegi üleujutatud osaliselt (kuivades soolakristallid mulla pinnal). Rannikamuldi alla 1% maafondist Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Enamasti rannarohumaad, rannakarjamaad. Inimtegevuse lakkamisel hakkab pilliroostuma, kivisemate-klibusemate muldade puhul ei loeta päris rannikumuldadeks, vaid klibumuldadeks. Rannakarjamaal karjatatakse lihaveiseid (taimeliigid meeldivad soti mägiveisele meeldib pilliroog), rannaalad on olulised ka kõre, rohekärnkonna pesitsusalana (loigud, tiigid, mis suve lõpuks ära kuivavad). Üldjuhul jagunevad ka veereziimi järgi. Veealused mullad Võrtsjärve ääres. EROSIOONIALA MULLAD JA TEHISMULLAD Erosioon mulla ärauhtumine voolavate vetega või tuule ärauhtumine tuulega (deflatsioon). Eluuvium ja deluuvium. Tasastel liivikutel tuuleerosioon
kasvab omapärane taimekooslus, kus on ohtralt soolast vett taluvaid taimeliike. Kui inimene selliseid alasid järjekindlalt loomade karjatamiseks kasutab, ei kasva need kinni ja jäävadki lagedaks. Üks niisugune väga pika aja jooksul kujunenud rannakarjamaa on Matsalu endise mõisa lähedal asuv Salmi rannaniit. Salmi rannaniidu pindala on ligi 350 hektarit. Nii suur terviklik rannaniit on mitte ainult eesti avaraim, vaid erakordne terves Euroopas! Salmi rannakarjamaal pesitsevad meelsasti lagled, haned ja paljud väiksemad linnud. Rannalage on lindudele meeldiv ka oma turvalisuse tõttu, vaenlasel on raske siin võimatu linnuparvele märkamatult ligi hiilida. Pesitsusvõimalusi pakub Läänemere suurim roostik üle 3000 hektari. Suurem roostikuala on liialt ebamugav teistele olenditele, kaasa arvatud kiskjatele, seepärast on see suurepärane pelgupaik paljudele linnuliikidele. Matsalu kilomeetrite-laiused pillirooväljad