pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. * Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele
ajaloo seisukohalt väärtust omada. Eesti rahvaluule järgi omistasid meie esivanemad nahale müstilisi ja raviomadusi. Näiteks kuivatatud- jahvatatud hiire- või rotinahk oli keskajal hästi tuntud apteegikraam, mida mitme häda puhul sisse võeti. Jänesenahk arvati olevat hea kondivalu vastu, hundi sabaga vihtlemine pidi aga kaitsma sakste viha eest ja aitama tüdruku mehele. Minu suureks üllatuseks on see, et muti nahaga silitamine pidi nii looma kui ka inimese rammusaks tegema. Pulbrina sisse võttes aitas muti nahk köha, roosi ja paljude teiste haiguste vastu. Samas sai teistele nahaga halba teha: kes vihavaenlasele satikad selga tahtis sokutada, pidi kuivatatud konnanaha ära põletama ja tuha vaenlasele peale raputama. Koerasaba väravaposti alla peitmine võttis aga peretütrelt igasuguse mehelesaamise lootuse. Nahkehistöös on palju erinevaid tehnikaid ja kaunistusvõtteid. Mulle meeldib kõige rohkem joontehnika, kus niiskesse nahka
Ajalehti saab kasutada ka märgade saabaste sisse panekuks, kuna nad imevad vee ja niiskuse enda sise. Lugesin kord ühest raamatust, et ajalehti saab isegi kasukana kasutada. Paned ajalehti jope alla ja sul on soe.200 Lehtede vahele jääv soe õhk hoiab soojas ka sind ! Biojäätmeid on väga kasulik kompostiks koguda ehk komposteerida. Need inimesed, kellel on oma aialapike, on sellest kindlasti aru saanud. Ajapikku muutuvad biojäätmed väga rammusaks mullaks, päris iseenesest see muidugi ei toimu. Minu vanaema näiteks kaevab selliselt kogutud hunnikud paari aasta tagant ümber ja lisab natuke ka niiöelda päris mulda. See, mis lõpuks sinna kasti koguneb, on väga hea kobe muld nii tomatitele kui toalilledele. Ka linnainimesed saavad seda teha. Selleks on olemas erilised, umbes tavalise prügikasti suurused kogujad, milles luuakse kõrge temperatuur, nagu päris kompostis.
Viimase suvepäeva kõrval oli Mihklipäev ka esmimeseks talvepühaks, nagu Maarjapäev oli esimeseks kevadpühaks. Kui Mihkipäeva ei peetud, tuli hunt järgmisel aastal loomadele kallale , ka vili ei kasvanud. Mihklipäeval tapeti talus lambaid, keedeti verikäkki, tehti õlut ja küpsetati sepikut. Ennevanasti viidud pool sepikut toapeale Tõnni vakka, tänutäheks Tõnnile, põldude ja karja haldjale, kes oli lasknud viljal põllul kasvada ja loomadel karjamaal ja koplis priskeks ning rammusaks minna. Tõnni tunti peamiselt Lääne Eestis, rohkem küll Vändra kandis, kus teda veel Vändra küünlaks kutsuti, sest vakas pidi olema ka vahaküünal. Kana ja kukeliha olnud hingedele viidavaks toiduks. Mõnelpool kodumaal ohverdati põldude ja karja haldjale mihklipäeval kukk. Seda tegi peremees. Kuke suled pea ja jalad põletati hiie ukukivil, lihast aga küpsetati pidurooga ja osa sellest viidi ka ukukivile.. Õlut on antud ohrviannina maale, lihakeetmisvahtu visati
nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Inimeste mõju mullastikule Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust
nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Inimeste mõju mullastikule Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust paanikasse sattunud põgenevad
· Mullaomaduste parandamiseks on ka lubiväetisel suur tähtsus SEAKASVATUS Seakasvatuse küsimust käsitleb C.R. Jakobson nii: ta soovitab arendada seakasvatust väikemajapidamises, kus juustu valmistada ei tasu. Ühtlasi märgib ta, et kohalikud maasead kasvavad väga aeglaselt. Seepärast soovitab ta kasvatada inglise sigu puhtalt või paaritamiseks kohalike maatõugu emistega.Inglise siga pidavat leppima kehvema toiduga ja läheb kiiremini rammusaks. Kohalikku maatõugu emiseid ei soovita ta hävitada, sest neil olevat väga maitsev liha. Piimalehmatõugude kohta arvab Jakobson nii, taludes tuleks kasvatada nii eesti maakarja kui ka angli karja, kuna anglerid on kuulsad piimalehmad, ked põhjamaadesse on viidud ja kes meie kliima ja toiduga hästi lepivad. Väga aktiivselt propageeris Jakobson uute loomasöötade kasvatamist ristikhein, haljassegatis, uuendusi lehmade söötmises ning piimatöötlemises võiks ja juustuks.
Traatkorvikeste abil vastavalt regionaalsetele eelistustele kas lamba, talle, sea, veise või ka vee-elukate imeõhukesteks lõikudeks viilustatud liha kiiresti mulinal keevasse puljongisse upudates küpsetatakse roog valmis otse söögilaual. Lisandiks süüakse erinevaid köögivilju, mille lõigud on samuti vaid kergelt küpsetatud. Kõrvale serveeritakse mitmeid erinevaid dipikastmeid. Söögikorra lõpetab väikestes kausikestes korduvast "liha uputamisest" rammusaks muutunud puljong nuudlitega. Söögipulgad Söögipulgad ehk söömispulgad on kaks peenikest otsapoole kitsenevat pulka, mida traditsiooniliselt kasutatakse söömisel Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis ja osalt Tais. Söögipulgad võeti kasutusele juba 5000 aastat tagasi Hiinas. On tõenäoline, et tol ajal valmistati toitu suurtes hästi kuumust hoidvates kateldes ning kannatamatud sööjad murdsid oksaraage, et nendega kuuma toitu kiiremini suhu toimetada. Toidutükid olid piisavalt
annaabi.ee 
