,,Kaie Kõrb rambivalguses ja varjus" Ivo Parbus Lugesin raamatu Kaie Kõrbist, mis oli koostatud Ivo Parbuse intervjuu põhjal temaga. Kaie Kõrb on lõpetanud Moskvas Teatri Akadeemia ja juba mitu aastat õpetab riiklikus Balletikoolis. Peale koreograafiakooli õpetaja ameti on ta ka Eesti Tantsuagentuuri egiidi all tegevas stuudios. Kaie Kõrb arvab, et mida rohkem harjutada ja töötada, seda lihtsam on vormis püsida ja tunda end terve ning elurõõmsana. Veel on ta öelnud, et balletitantsija elukutse nõuab eelkõige tahtejõudu ja tervist ja kellel seda vajaka jääb, peab loobuma. Sellele teele suunas teda ema, kuid talle on eluaeg tantsida meeldinud. Ühel päeval tuli Kohilasse talente otsiv komisjon spordiinternaatkoolist ning talle tehti pakkumine liituda võimlemisrühmaga. Nõu küsis ta õelt, et mis oleks õigem, kas minna sporti või balletti õppima, kuid 4 aast...
huumorisoonega Nõrgemad küljed rutiinsust kehvasti taluv, vahest ka liigselt õigluse eest võitlev Huvialad maalimine, luuletamine, kirjutamine, psühholoogia, teater, ujumine, reisimine Lisainfo Olen osalenud teleklippides ja talkshowd'es, läbinud reklaamhääle koolituse ja mul on tähelepanuväärseid kogemusi rambivalguses. 2002. aasta sügisest osalen PHARE karjääriteenuste arendamise projektis Eestipoolse tööturu ja ITteenuse eksperdina. Lisaks pidanud loenguid, seminare ja avaldanud publikatsioone, artikleid Eesti suuremates päevalehtedes tööelu teemadel. Organisatsioonid Eesti Karjäärinõustajate Liit Eesti Psühholoogia Üliõpilaste Selts Soovitajad
oma kaptenist isa, sest unistas jõuda kaugemale, kui tähed meist. Kõige hirmsam asi maailmas on publik, kes on nagu janused kaanid-nähes endast andekamaid nad ainult imevad ja imevad ja tunnevad sellest mõnu. Samal ajal, kui etendus läbi ja publik rahul, vaevleb esineja lava taga pingil ja on nagu lehtedest tühjaks tõmmatud raamat. Järgmisel päeval, kui teised lõunatavad, sirutab tema oma veriseks tantsitud jalgu ja unistab järgmisest esinemisest, aplausist. Elu tundub nagu unenägu rambivalguses, kus pead olema parem osavam ja ilusam kui teised. Tehed ühe vale liigutuse. Kukud, sinu üle naerdakse ning valu võib tunduda tappev. Kuid kõigil meil on kuhugi minna, kus rohi tundus vanasti nii kõrge ja päike nii särav ja soe. Minnes koju, leiad eest needsamad näod, mis varem olid küll pontsakamad ja lõbusamad, aga armastus pole neis kadunud. Enam ei oota keegi su suuri saavutusi, sest pere jaoks oled seesama põnn, kes vaikuses konutas ja õnnest unistas
mail 1885, kui ta oli 83aastane. 4 Looming: Victor Hugo nimetas end ise prantsuse kultuuri lipukandjaks ning tänaseni ongi teda tunnustatud prantsuse romantismi kirjandusliku juhi ja säravaima esindajana. Hugo nime ümber peeti kirjanduslikke ja poliitilisi võitlusi, talle endalegi meeldis võitlusmöll, suured zestid ja ilukõnelisus. Emigratsiooniski elas ta otsekui pidevas rambivalguses ning nii eluajal kui ka pärast surma austati teda enam kui ühtki teist kaasaegset kirjanikku. Hugo kujuneski romantismiajastu olulisimaks proosakirjanikuks Prantsusmaal. Erinevalt näidendeist on enamik tema romaane säilitanud populaarsuse tänapäevani. Tähtsaimad neist on : ,,Jumalaema kirik Pariisis!"(1831), millega kaasnes populaarsus ja Prantsuse Akadeemiasse valimine; ,,Hüljatud"(1846-1862); ,,Mees, kes naerab"(1869); ,,93.
pidas loenguid edasi, nagu poleks midagi olnudki. Sellest alates kuni elu lõpuni oli ta Sorbinne´i au ja uhkus. Kaua aega pärast surma ja isegi veel meie päevil kritiseeriti Cauchyd üleproduktsiooni ja uurimuste pealiskaudse töötluse pärast. Ta on avaldanud 789 tööd, millest mitmed on õige pikad. Kokku täidaksid nad 24 suurt kvartköidet. Kriitika pole just põhjendatud, kui arvestada, et enamik tema loomingust on esmaklassiline. Cauchy seisab vaieldamatult moodsa matemaatika rambivalguses, mida tänapäeval üldiselt tunnistatakse. Pärast surma on tema kuulsus matemaatikuna pidevalt tõusnud. Tema meetodid, kogu tema programm, mis juhatas sisse moodsa täpsuse esimest perioodi, on matemaatikale vajutanud jälje, mis niipalju, kui me seda hinnata suudame, jääb veel kauaks püsima. Suhtlemises teiste inimestega oli Cauchy ääretult viisakas. Loomulikult oli ta kõiges väga mõõdukas, välja arvatud matemaatika ja religioon. Igaüht, kellega ta lähemalt kokku puutus,
178 V. Borkmann oli Tallinna Konservatooriumi üliõpilane (“1. jazzkontsert Wiljandis”. Oma Maa, 1937, 15.09), sattus Veebeli kontserdile tõenäoliselt samal kontserdil osalenud trompetistist venna Alfred Borkmanni vahendusel. A. Borkmann töötas samal ajal O. Vichmanni orkestriga restoranis Pariis (Mutsu 1991, 10: 88). 179 Reportaaži nimi oli “Toompea varjus ja Estonia rambivalguses” (Toompean varjossa ja Estonian teaterin parrasvalossa), originaal Yleisradio arhiivis, koopia Eesti Raadio arhiivis (ASCDR – 1365). Et see sündmus ületas uudise künnise soomlaste juures, tõendab veel kord sündmuse erakordsust isegi rahvusvahelises mastaabis. Soomlaste endi esimene džässikontsert toimus Jazz & Pop Arkisto andmeil 1941. aastal, kui Kinopalatsis esines Ingmar Englundi orkester (N. Holma kiri siinkirjutajale 5.09.2007). 180
annaabi.ee 
