organismi tagasi 99%. 80% ulatuses toimub tagasiimendumine proksimaalses torukeste süsteemis, Henle lingu alanevas osas, distaalses vääntorukeses ja kogumistorus imendub veel lisaks 19%. Proksimaalses vääntorukeses toimub vee tagasiimendumine passiivselt, kuna vesi järgneb Na le. Na ja Cl-ioonide tagasiliikumine organismi toimub nende ainete aktiivse transpordi tõttu läbi torukeste epiteeli. Henle lingu alanevas osas toimub vee tagasiliikumine rakuvaheainesse tänu kontsentratsioonide vahele. Sellise kontsentratsioonide vahe põhjustab Henle lingu ülenevas osas toimuv A. Vahtramäe 2012 5 Na - ja Cl - ioonide aktiivne transport rakuvaheainesse, kusjuures see nefroni osa on veele läbitamatu. Nii tekib kõrge soolade kontsentratsioon Henle lingu ümbritsevas rakuvaheaines ja kutsub esile vee liikumise kõrgema kontsentratsiooni suunas seega
Ekstratsellulaarne maatriks (inglise extracellular matrix) ehk rakuvaheaine on loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest[1]. Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede ehitusliku osana (pakub struktuurset tuge) ning mõjutada nende arengut ja talitlust.[1]. Rakuvaheainet leidub eriti palju just sidekoes. Rakuvaheainesse kuuluvad interstitsiaalne maatriks ja basaalmembraan.[2] Interstitsiaalne maatriks asub mitmete loomarakkude vahel ehk nende intertsellulaarses ruumis. Polüsahhariididest koosnevad geelid ja fibrillvalgud täidavad tühjad ruumid ja töötavad kui kokkusurumisel tekkiva stressi vastased puhvrid rakuvaheainele.[3] Basaalmembraanid on plaatjad rakuvaheaine ladestused, millel paiknevad erinevad epiteelrakud. 27
Kõige pindmine ehk apikaalne Basaalne ehk alumine või kõige sügavamal asetsev külg Epiteelkoe tüübid: kattev ja vooderdav epiteel näärmeepiteel funktsiooniks nõrede tootmine rakukobarate või üksikute rakkudena sügaval katva ja voodervada epiteelkoe sisemuses. Keha näärmed jagatakse eksokriinseteks ja endokriinseteks vastavalt sellele, kas nende nõre jõuab epiteeli pinnale ja ainult sinna või satub näärmest rakuvaheainesse ja levib sealt vereringe kaudu kogu kehasse. Eksokriinsed näärmed nõristavad oma nõre juhade kaudu katva ja vooderdava epiteeli pinnale. Endokriinsed näärmed nende nõresid nimetatakse hormoonideks ning need reguleerivad paljusid organismi ainevahetuslikke ja füsioloogilisi protsesse homeostaasi püsimise huvides. lameepiteel kuubikujuline silinderrakk 2. Sidekude kaitseb ja toestab keha ja organeid
võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest. Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede ehitusliku osana ning mõjutada nende arengut ja talitlust. 14 Rakuvaheainesse kuuluvad interstitsiaalne maatriks ja basaalmembraan. Laminiinid on valgud, mis leiduvad pea iga loomaraku basaalmembraanis. 17. Raku mootorvalgud. Kinesiinid, düneiinid ja müosiinid kui mehhanokeemilised ensüümid. Näited nende osalusest rakkude liikumises. Motoorsed valgud e. mootorvalgud -valgud , mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATPhüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena
annaabi.ee 
