1 PAP-testi kasutamine PAP-testi (mida tuntakse ka kasutatakse Papanicolaou äigepreparaadina) kasutatakse emakakaelavähi sõeluuringutel ja pidevalt günekoloogilistes läbivaatlustes (kontrollides), mille abil saab hõlpsasti avastada muutusi emakakaela epiteelrakkudes, enne kui tekib võimalus emakakaela vähieelse seisundi või emakakaelavähi arenemiseks. 3.2.1.1 PAP-testi tegemine PAP-testis võetakse emakakaela limaskesta pinnalt ja emakakaelakanalist spetsiaalse vahendiga rakuproov. Pärast proovi võtmist kantakse materjal alusklaasile ja saadetakse laborisse uurimiseks. PAP testi võtmine on valutusisn selle võtmiseks kulub ligikaudu 10 -15 minutit (Terja Raud, 13.05.2007). 3.2.2 HPV-test HPV-test tuleb teha kõikidel naistel, kellel PAP-test on olnud positiivne, ning naistel, kes on vanemad kui 35 aastat. HPV-test aitab kindlaks teha muutuste tõsisuse emakakaela epiteelrakkudes või avastada, kui kaugele on vähk arenenud (Emakas, 2009). 4
kulgu oluliselt. Paikse melanoomi puhul on oluline, kui suur on kasvaja paksus koepreparaadis ehk naha pinnalt välja ulatuv osa ja kui sügavale nahakihtidesse see on kasvanud. Haiguse leviku ulatus määrab haiguse staadiumi. Haiguse staadiumist sõltub aga ravi. Paikse melanoomi paksus ja levik nahakihtides määratakse esmasel raku-uuringul. Haiguse leviku hindamiseks lümfivedeliku kaudu teostatakse vastava piirkonna kudede ja lümfisõlmede ultraheliuuring ja vajadusel võetakse rakuproov lümfisõlmest. Täpsemaks raku- uuringuks teostatakse valvurlümfisõlme biopsia. Selgitamaks, kas haigus on levinud vere kaudu teistesse organitesse, teostatakse arsti ettekirjutusel lisaks järgmiseid protseduure: 1) vereanalüüs 2) kopsude röntgenülesvõte 3) ultraheli uuring 4) kompuutertomograafia /CT/ 5) magnetresonants tomograafia /MRT/ 6) positron emissioon tomograafia /PET CT/
Membraanipotensiaal on elektrilise potensiaali erinevus plasmamembraani sise- ja väliskihi vahel, mille tagab transporterite töö. Membraanipotensiaali tekitavavd K + kanalid, kuna nad on tavaolekus avatud. (pinge: 30-120mV). Tekib ioonide erinevast kontsentratsioonist teineteisel pool rakumembraani. 13. Freeze-fracture mikroskoopia, FRAP (Fluorescence recovery after photobleaching), Patch clamp, transfektsiooni viisid. Freeze-fracture mikroskoopia värske koe- või rakuproov sügavkülmutatakse, seejärel murtakse (kasutades näiteks mikrotoomi) (seda vedela lämmastiku temperatuuril). Külmast murdepinnast tehakse siis metallvorm (kuld või plaatium), mida siis hiljem uuritakse (vms). FRAP tehnikat kasutatakse uurimaks membraani difusiooni ja valgusiduvust. Patch clamp tehnika lubab uurida ioonkanalite tööd. Transfektsioon on protsess, mille käigus viiakse võõr-DNA eukarüootsesse rakku. Keemilise transfektsiooni meetodi korral
· vaakumbiopsia Peennõela biopsial kasutatakse peenikest nõela. Nõela kaudu imetakse muutunud piirkonnast koerakke uurimiseks. Protseduuri korratakse vajadusel mitu korda. Erinevalt kirurgilisest meetodist on uuritavaks materjaliks mitte koetükk, vaid rakud ning see võib mõnikord diagnoosi raskendada. Nõelspiratsioon on kiire ja lihtne protseduur, mis viiakse läbi ambulatoorselt. Peennõela biopsial kasutatakse peenikest nõela mille abil võtakse rinnas olevast tükist rakuproov ja saadetakse laborisse, kus uuritakse, kas see sisaldab pahaloomulisi rakke. Seda meetodit võib kasutada ka vedeliku eemaldamiseks healoomulisest tsüstist. Mõnikord (eriti kui tükk rinnas on väike) viiakse nõelaspiratsiooni protseduur läbi röntgeni või ultraheli kontrolli all, et proov saaks võetud õigest kohast. (TR 2011) Jämenõelabiopsial kasutatakse erilise ehitusega jämedamat nõela, mis spetsiaalse aparaadi (nn.
annaabi.ee 
