rakku transportimiseks mitte aktiivtransporti, vaid vahendatud difusiooni, nagu pärmidki. See on muidu bakterimaailmas üpris haruldane. Selts: Caulobacterales Perekonnad: Caulobacter, Asticcacaulis · Caulobacteri rakul on jätke, mis koosneb membraanist ja rakukestase ning millel on kinnitusplaat. Selle kaudu kinnituvad tahkele pinnale. Jätked on pikemad (kuni 10 rakupikkust), kui keskkonnas on vähe toitaineid. Rakud on kemoorganoheterotroofid. Neid isoleeritakse puhtast mere- ja mageveest, aga ka mullast. Nad kinnituvad teistele bakteritele, vetikatele jt mikroorganismidele ja saavad seega omastada toitaineid, mida eritavad teised rakud. · Caulobacteri raku jagunemisel moodustuvad erisugused rakud: üks liikuv, viburiga rakk ja teine liikumatu kinnitusjätkega rakk. Selts Rhizobiales
difundeerumise kiirusega keskkonnas. Tegelikult on bakteril vees väga raske liikuda, kuna ta on väike ja ka keskkonna väikesed osakesed on talle takistuseks. On võrreldud näiteks sellega, kui raske oleks inimesel ujuda zelatiiniga täidetud basseinis. Seetõttu võtab bakteril edasiliikumine ka väga palju energiat. Otstarbekas on mõõta kiirust rakupikkustes sekundis. Näiteks Vibrio liigub edasi 200 µm/ ehk. 50 rakupikkust/s. Seega liigub bakter kiiremini, kui gepard (25 kehapikkust/s). Kõige kiiremini liiguvad polaarsete viburitega (just ühe polaarse viburiga) bakterid. Peritrihhid liiguvad aeglasemalt Arhede viburid- erinevused 1. Arhede ja bakterite flagelliinie valgud on erinevad. 2. Arhede vibur kasvab algusest, bakterite oma tipust 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil. 4. Arhede vibur on peenem, meenutab bakterite piile
libisevad tahkel pinnal (müksobakterid, fototroofsed tsüanobakterid). Viburite abil liikumisel pöörlevad viburid kas päripäeva (CW, clockwise) või vastupäeva (CCW, counter clockwise). Stiimulite puudumisel on bakteriraku liikumine kaootiline. Viburite pöörlemissuund vahetub perioodiliselt. E. coli puhul on täheldatud näiteks 1-sekundilist perioodi, kus viburid pöörlevad vastupäeva. Sel juhul liigub rakk ühes suunas 30 m edasi (see on ligikaudu 10 rakupikkust), millele järgneb viburite pöörlemine päripäeva (0,1 sekundit), kus rakk tõmbleb ühe koha peal (ingl. k. "tumbling"), kuna iga vibur lükkab rakku erinevas suunas. Tõmblemise tulemusena muutub raku ujumissuund ligikaudu 60 kraadi. Seega on raku liikumise trajektoor sik-sakiline. Kui rakkude kasvukeskkonda satub näiteks keemiline ühend, mis toimib kemoatraktandina, ujuvad bakterirakud selle kontsentratsioonigradiendi suunas.
fototroofsed tsüanobakterid). Viburite abil liikumisel pöörlevad viburid kas päripäeva (CW, clockwise) või vastupäeva (CCW, counter clockwise). Stiimulite puudumisel on bakteriraku liikumine kaootiline. Viburite pöörlemissuund vahetub perioodiliselt. E. coli puhul on täheldatud näiteks 1-sekundilist perioodi, kus viburid pöörlevad vastupäeva. Sel juhul liigub rakk ühes suunas 30 µm edasi (see on ligikaudu 10 rakupikkust), millele järgneb viburite pöörlemine päripäeva (0,1 sekundit), kus rakk tõmbleb ühe koha peal (ingl. k. "tumbling"), kuna iga vibur lükkab rakku erinevas suunas. Tõmblemise tulemusena muutub raku ujumissuund ligikaudu 60°. Seega on raku liikumise trajektoor sik-sakiline. Kui rakkude kasvukeskkonda satub näiteks keemiline ühend, mis toimib kemoatraktandina, ujuvad bakterirakud selle kontsentratsioonigradiendi suunas. Ühesuunalise liikumise teeb
annaabi.ee 
