· Loeng 1. Rakud meditsiinis . Rakupatoloogia. 7. Mis tagab Na+,K+, Ca 2+ ioonide homeostaasid? 1. Milleks uuritakse ja kasutatakse rakke · Na-K ATPaas ioonpump, meditsiinis? rakumembraanis, töötab ATP · Kõik patoloogiad lähtuvad lagundamisel saadava energiaga
rakkudevahelises ruumis.) Virchowi lähenemine oli ühest küljest oluline samm edasi (lükkas ümber isetekkimise ideed, teisest küljest aga tekitas probleeme patogeensete organismide (bakterite) rolli defineerimisel ja nendega võitlemisel. Asi oli nimelts elels, et Virchow ei tunnistanud oma tööde valguses mingeid muid patoloogiad / patogeene kui vaid nn rakupatoloogiat. (Samas viis see kaudselt jällegi vähktõve- alaste käsitlusteni). Virchow on oma rakupatoloogia õpetusega läinud ajalukku ka kui suur Darwini vastane. Darwini evolutsiooniteooria tähendas Virchow'i jaoks elu isetekkimise jaatamist ning sellise asjaga ei saanud ta nõustuda. Kõik veidrad (evolutsioonile viivad) uusmoodustised (mutatsioonid) eluvormide puhul kuulutas Virchow patoloogiaks (nt neandertaallased). Mikroskoopide täiustudes ja teooria arenedes asuti raku sisu kallale. Tekib mõiste protoplasma ning Max Schultze (1825-1974) annab 1861 kaasaegsema raku
(käitumisest rääkides tingitud reflekside väljakujunemisel). See oli midagi muud, kui klassikalise geneetika baasil tekkiva bioloogilise determineerituse kontseptsioon, mis elu jooksul omandatud tunnuseid alatähtsustas. Suhteliselt hiljuti ja kõrges vanuses kerkis nõukogude pseudoteaduste taevasse Olga Lepesinskaja. Tegemist oli teeneka revolutsioonilise liikumise tegelasega, kelle panus teadusesse seisnes Rudolf Virchowi õpetuse ,,ümberlükkamises". Kui Virchowi rakupatoloogia õpetab, et rakk saab tekkida vaid rakust, siis Lepesinskaja arvas end olevat tõestanud, et rakud tekivad ka mitterakulisest ollusest. Mõnes mõttes oli Lepesinskaja teooria seostatav elu isetekkimise küsimustega mitteelusast mateeriast, so nn akadeemik Oparini hüpotees elu isetekkimisest. Teisalt sisaldus tema töös sõnum mingist (vitalistlikust) tungist, milline kujundab organismide olemust. Kokkuvõttes aitas Lepesinskaja teooria toetada neid
Liidus kampaania korras lõssenkistlikke meetodeid ja teooriat juurutama. Kerkis esile ka uusi teooriaid. NSV Liidus tegeleti pärast II MS ohtralt nö uneteooriaga, mõjustatud Pavlovi õpetusest. Suhteliselt hiljuti ja kõrges vanuses kerkis nõukogude pseudoteaduste taevasse Olga Lepesinskaja. Tegemist oli teeneka revolutsioonilise liikumise tegelasega, kelle panus teadusesse seisnes Rudolf Virchowi õpetuse ,,ümberlükkamises". Kui Virchowi rakupatoloogia õpetab, et rakk saab tekkida vaid rakust, siis Lepesinskaja arvas end olevat tõestanud, et rakud tekivad ka mitterakulisest ollusest. Mõnes mõttes oli Lepesinskaja teooria seostatav elu isetekkimise küsimustega mitteelusast mateeriast, so nn akadeemik Oparini hüpotees elu isetekkimisest. Teisalt sisaldus tema töös sõnum mingist (vitalistlikust) tungist, milline kujundab organismide olemust. Kokkuvõttes aitas Lepesinskaja teooria toetada neid
annaabi.ee 
