Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja.
parietaalpiirkonnas Beeta tüübi korral on üle 90% lainetest B-lained, seda tüüpi esineb umbes 10% täiskasvanutest Madalavoltaaziline EEG korral o tegemist segavormiga, kus ülekaalus on beetalained, alfa lained on vähe Korrapäratu EEG, esineb ligikaudu 15 % täiskasv, selle puhul on isel sageduste ja amplituudide suur varieeeruvus. NÄRVIFÜSIOLOOGIA Rakumembraan on puhkeolekus el laetud, st et tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Seda rakumemb sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nim puhke e. rahupotentsiaaliks(RP). K+ Na+ Cl- Konsentratsioon raku sees 155 mmol/l 12 mmol/l 4 mmol/l Konsentratsioon rakuväl aines 4 mmol/l 145 mmol/l 120 mmol/l Kaalium konts rakus on kõrgem 155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4 mmol/l). Na-ioonidele on rakumemb rahuolekus halvasti läbitav ning ektratsellulaarvedelikus ületab Na kon ts( 145
lahustunud gaasid. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid. Tuumas on üks või mitu tuumakest. Enamasti ümara kujuga kui kuju ja suurus võib varieeruda. Rakumemb- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sise- raan Fosfolipiidid moodustavad 2 kihti. Valgu mole- keskkonda väliskeskkonnast, kulid paiknevad nende peal või vahel. Fosfoli- kaitseb seda kahjulike mõju- piidide ja valkude massi suhe on enamast ühe- tuste eest ja ühendab rakke oma- sugune. vahel.
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidi...
ensüümid, toimub:* glükogeeni süntees * lipiidide süntees* bioakt. Ainete süntees 11. Kare tsütoplasma võrgustik- karedus tuleb sellel paiknevatest ribosoomidest, neis toimub valkude süntees. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mis on moodustunud valgu ja rRNA molekulidest. 12. Golgi kompleks- ained satuvad sinna tsütoplasmavõrg. kanalikestest. Seal toimub: valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse. , rakumemb. Rakukesta moodusumine, lüsosoomide moodustumine 13. Lüsosoomid- ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed- seal toimub surnud ja mittevaj. rakustruktuuride ning ainete lagundamine 14. mitokonder- 2 membraaniga: välis- sile ja kattefunktsioon sisemembraan- kurruline mitokonder sisaldab nukleiinhappeid, ribosome- kindlustavad hingamise rakutasandil. Toitainete lõhustumise käigus eraldub süsihappegaas ja vesi ningvabandeb energia (ATP) 15
pV=ΔnRT. c=n/V, π=ΔcRT. 149. Osmoregulatsioon – paistetus. Peamised osmolüütikumid taimedes: suhkrud/ tärklis, K+, org happed. Tärklis on suhkru monomeeridest koosnev bipolümeer: kui turgor läheb liiga kõrgeks, siis sünteesitakse suhkrust tärklis, mis sadeneb lahusest välja ja vastupidi, rõhu liigsel alanemisel tärkil hüdrolüüsitakse suhkruks. 150. Nernsti tasakaaluline potentsiaal: elkem potents erinevus kahel pool rakumemb. Tüüp tasak r.mem: 0,1-0,2V. 151. Voolamine – peamine trasnport, 1/η, η-viskoossus. Süstoolne/ diastoolne. 80- 130. 152. Viskoossus isel sisehõõrdumist. Pa*s. Põhjustaud molekulide tõmbejõududest, väheneb T* langusel eksponentsiaalselt. Gaasidel suureneb. Ei sõltu gaasi rõhust. (tihedus kasvab, kuid vaba tee kahaneb). 153. Aasta keskmisena Maa igale ruutmeetrile 342W päikest. Maa peegeldusvõime e albeedo 0,3
Organismide koostises esinevate peamiste biomolekulide süsi- vesikute, lipiidide, valkude ja nukleiinhapete struktuursed ja funktsionaalsed seosed. DNA ja RNA ehituse ja ülesannete võrdlus. Rakuteooria olulisus eluslooduse ühtsuse mõistmisel. Rakkude ehituse ja talitluse omavaheli- ne vastavus peamiste inimkudede näitel. Päristuumse raku ehituse seos bioloogiliste protses- sidega loomaraku näitel. Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide tähtsus. Rakumemb- raani peamised ülesanded, ainete passiivne ja aktiivne transport. Ribosoomide, lüsosoomide, Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides. Tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti talitlus. Raku ehituse ja talitluse terviklikkus, organellide omavaheline koostöö. 11 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006
Lisaks sellele toimib vitamiin A antioksüdandina, tõkestades loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni, samuti kaitstes silmi kahjuliku sinise ja UV- kiirguse eest. Retinooli metabolismi käigus tekkiv retineenhape toimib transkriptsiooni regulaatorina, mõjutades kasvu ja rakkude diferentseerumist. Hulkraksetes organismides mängivad karotenoidid, eriti lükopeen ja -karoteen, tähtsat rolli rakkudevahelises suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Viimane moodustab rakumemb- raanides aukliideseid (gap-junction), mille kaudu toimub madalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine. Sellist tüüpi ühendused on tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homöostaasi tagamiseks. Retinoidide ületarbimine võib täiskasvanutel põhjustada toksilisuse nähte, rasedatel aga loote arenguhäireid. Kuna loomsed organismid ise karotenoide ei sünteesi, siis tuleb neid omastada taimse toiduga