monotsüütideks, mis moodustavad leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30% ja 6-8%. Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt liikuma, kusjuures nende kuju muutub. Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse. Leukotsüütidel on kaitsefunktsioon. Fagotsütoosivõime tõttu on nad võimelised endasse haarama ja kahjutustama organismi tunginud baktereid. Mõned leukotsüüdiliigid osalevad antikehade moodustamises. Trombotsüüdid on tuumata ebakorrapärase kujuga rakufragmendid. Nende arv varieerub 1 liitris veres 1,5 3,5 * 1011 piires. Trombotsüütide iseloomulikuks omaduseks on kokkukleepumine - aglutinatsioon. Trombotsüüdid osalevad verehüübimises. 1.2 Lümf Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest. Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. 1.3 Retikulaarne sidekude Retikulaarne sidekude koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest
mis moodustavad leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30 % ja 6-8%. Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt liikuma, kusjuures nende kuju muutub. Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse. Leukotsüütidel on kaitsefunktsioon. Fagotsütoosivõime tõttu on nad võimelised endasse haarama ja kahjutustama organismi tunginud baktereid. Mõned leukotsüüdiliigid osalevad antikehade moodustamises. Trombotsüüdid on tuumata ebakorrapärase kujuga rakufragmendid. Trombotsüütide iseloomulikuks omaduseks on kokkukleepumine aglutinatsioon. Trombotsüüdid osalevad verehüübimises. Lümf koosneb koevedelikkust tekkinud lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest. Peamised rakud lümfis on eriline leukotsüütide liik- lümfotsüüdid. Need koed on inimese sisekeskkonna koosseisus ja täidavad põhifunktsiooni transpordi funktsiooni. Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. KOKKUVÕTE
– eritavad histamiini – põletik!, ja hepariini – hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid – diam. 11-14 mikronit, tuum 2 osaline, ül. – põletiku takistamine. Lümfotsüüdid – diam. 6-14 mikronit, ümar tuum, ül.- võitlus infektsioonidega (antikehad, “mälu” jne.). 5) Monotsüüdid – läbimõõt 12-20 mikronit (!), tuum ümar või kõver, ül. – “suured õgirakud”. c. Trombotsüüdid e. vereliistakud:- trombotsüüdid ei ole rakud, vaid rakufragmendid, mida toodavad vereloomeelundites asuvad hiidtuumsed rakud, - arv ca 300 – 400 tuhat/cmm, diam. ca 3 mikronit, - ül. – väga oluline lüli keerulises verehüübimise kompleksis. Vereanalüüsidest: - vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse (või otsitakse), - sagedamini kasutatavad on nn. “üldveri” koos “leukotsüütide valemiga”, kus määratakse
monotsüüdid fagotsüteerivad mikroobe, võõrkehi, purunenud ja ebanormaalseid keharakke Leukotsütoos valgeliblede hulga suurenemine, tavaline ägeda põletiku puhul. Leukopeenia vähe valgeliblesid, sageli ravimitest. Leukeemia e valgeveresus luuüdi haige (tavaliselt kasvaja), vere tohutu palju leukotsüüte, sealhulgas enamik neist on valmimata, töövõimeta noorvormid. 3. Trombotsüüdid e vereliistakud ei ole tervikrakud, vaid rakufragmendid, mida toodavad vereloomeelundites asuvad hiidtuumsed rakud. Oluline lüli hemostaasi ja üldise vere hüübimise kompleksis. Normaaltingimustes on trombotsüüdid veres inaktiivsed, kui nad aga puutuvad kokku õhu, mõnede mürkide või veresoone sisekesta alla olevate kollageenkiududega, siis nad aktiveeruvad ja tekib vere hüübimine. Hemostaas katkise veresoone sulgumine. 3 staadiumit: 1. Veresoone spasm silelihased tõmbuvad kokku 2
annaabi.ee 
